See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)" projekt EKKM14-311
EKKM14-311 "Eesti kohapärimuse uurimine, publitseerimine ja andmebaasi arendamine. (1.01.2014−31.12.2018)", Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandusmuuseum.
EKKM14-311
Eesti kohapärimuse uurimine, publitseerimine ja andmebaasi arendamine.
1.01.2014
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu (EKKM)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kirjandusmuuseumkoordinaator01.01.2014−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201414 500,00 EUR
01.01.2015−31.12.201516 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201616 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.20170,00 EUR
01.01.2018−31.12.20180,00 EUR
46 500,00 EUR

Projekt on seotud programmi mooduli nr 2 (kultuurimälu) kõigi tegevustega: 2.1. Eesti kultuuri eri valdkondade olulised ülevaated, leksikonid, teatmeteosed ja andmebaasid 2.2. Allikpublikatsioonid ja üldistavad erikäsitlused 2.3. Kultuuri järjepidevuse toetamine Eesmärgiks on pakkuda mitut tüüpi väljundeid erinevatele sihtrühmadele, alates teadlastest ja lõpetades kohalike elanikega ning külaliste/turistidega. Sihiks on näha ja tõlgendada kohapärimust selle mitmekesisuses ja muutumises, käsitleda nii minevikulist kui tänapäevast aspekti, pärimuse tähendusi ja funktsioone eri kogukondade jaoks. Kohapärimuse andmebaas kui suur struktureeritud andmemassiiv võimaldab teadustöös rakendada uusi uurimismeetodeid. Jätkub arhiivipärimuse kättesaadavaks muutmine, uurimine, populariseerimine ning avaldamine nii trükis kui veebiväljunditena, samuti konsultatsioonid ning nõustamistegevus, vajadusel eksperthinnangute andmine (nt muististe ja looduslike pühapaikade osa). Viiakse lõpule mitu pooleliolevat publikatsiooni ja alustatakse uusi. Projekt aitab laiemas perspektiivis kaasa regionaalse identiteedi tugevdamisele, võimaldab uurida ja formuleerida pärimuskultuuri piirkondlikke eripärasid, mis omakorda loob eelduse Eesti rahvusliku kuvandi tugevdamiseks ja avardamiseks (mõeldes lähenevale Eesti Vabariigi 100. aastapäevale). Projekti kaasmõjuna suureneb teadlikkus Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi olemasolust, väärtuslikkusest ja rollist Eesti kultuuripildis. Kasvab kohapärimuse kui tõsiseltvõetava argumendi tähtsus maastikuobjektide kaitses. Konkreetsed eesmärgid: 1) Kohapärimuse andmebaasi täiendamine teatud tasemeni. - andmebaasis leidub kõigi Eesti kihelkondade kohapärimuslikke tekste koos metaandmetega, mõned kihelkonnad (uurimispiirkonnad) on esindatud tihedama infoga ning sealsed paigad on kodeeritud ja seotud koordinaatidega/kaardiga. Fookuses olevatest uurimispiirkondadest (Juuru, Jüri, Otepää kihelkond, Matsalu ja Vilsandi rahvuspark jm) on andmebaasi sisestatud võimalikult paljud arhiiviteated ning vastavad paigad on kodeeritud ja seotud Maa-ameti kaardirakendusega. - Kõik (alustades ajaloolisest Harjumaast) 1939. aasta õpilaste kohamuistendite kogumisvõistluse tekstid on käsikirjalisest arhiivist andmebaasi sisestatud. - Uurijad, tudengid, maastikukaitsega tegelevad ametnikud jm huvilised saavad andmeid kätte palju kergemini kui arhiivist otsides. Võimalik on uurimistöö väljaspool arhiivi, mis muudab teadlaste töötingimused paindlikumaks ning võimaldab ohus olevate paikade puhul kiirelt infot otsida ja edastada. 2) Andmebaasi funktsionaalsuse arendamine koostöös programmeerijatega. - juurde on programmeeritud funktsioonid kohapärimuse mugavamaks sisestamiseks ja kasutamiseks (senised IT-tööde teostajad on olnud AS Piksel ja WebExpert.) Andmebaas on funktsionaalne ning vastab igati töörühma vajadustele. - määratletud on erinevad kasutajakategooriad (avalik ja mitteavalik, muistiseid või isikuid puudutav tundlik materjal, mida saavad valikuliselt kasutada uurijad), projekti lõpuks on uurimispiirkondades etapiviisiliselt märgendatud tekstide avalikkuse aste, igast maakonnast on avalikult nähtavaks tehtud valik tekste (kokku vähemalt 3000 avalikku teksti 15 maakonna peale). 3) Kohapärimuse publitseerimine: a) väljaannete sarja jätkamine - projekti lõpuks on valminud 3-4 kommenteeritud kohapärimuse raamatut (vt tulemused). b) veebiväljundid - paralleelselt trükiväljaannetega on uurimisalustest piirkondadest digitaalsete kohapärimustekstide ja fotode, võimalusel ka audio- ja videofailide valik kuvatud Maa-ameti kaardirakenduses, seotuna GPS-koordinaatide abil konkreetsete punktidega kaardil (kihelkonna kohta vähemalt 70 punkti). 4) Välitööd - uurimispiirkondades on salvestatud nii helina kui visuaalse materjalina kohapärimuse esinduslik valim, tehtud on maastikuuuringud paikade asukohtade osas, kirjutatud välitööpäevikud. Kaasatud on kodu-uurijad ning kohalikud inimesed. 5) Arhiveerimine - arhiivikogud on täiendatud korraldatud välitöömaterjalidega, mis on eelduseks värskete andmete kasutamisele töörühma väljaannetes ja teadustöödes. 6) Kohapärimuse uurimise edendamine - projekti abil on valminud artiklid ja teadustööd, kohapärimuse valdkonnas on välja selgitatud uusi teadmisi. Korraldatud on konverents, et jagada uurimistulemusi ning vahetada infot teiste uurijatega. Projektitäitjad on osalenud rahvusvahelistel konverentsidel. 7) Interdistsiplinaarse koostöö edendamine - koostööpartnerite võrgustik teiste erialade ning kohalike institutsioonidega (arheoloogia, keeleteadus, kirjandusteadus, semiootika, visuaalsed kunstid, keskkonna- ja muinsuskaitse, rahvus- ja looduspargid, kohalikud omavalitsused ja külaseltsid) on tugevnenud ja laienenud. Tekkinud on tulevikus realiseerimiseks uusi ideid.