"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8938
ETF8938 "Euroopa ülikoolid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa arstide koolitajaina ning arsti- ja loodusteaduslike ideede vahendajaina varasel uusajal (1.01.2011−31.12.2014)", Pärtel Piirimäe, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogu.
ETF8938
Euroopa ülikoolid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa arstide koolitajaina ning arsti- ja loodusteaduslike ideede vahendajaina varasel uusajal
European Universities as Trainers of Estonian, Livonian, and Couronian Physicians and as Mediators of Ideas in the Fields of Medicine and Natural Science in the Early Modern Period
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH230 Kaasaja ajalugu (kuni umbes aastani 1800) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH260 Teaduse ajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Raamatukogukoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201111 400,00 EUR
01.01.2012−31.12.201211 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 400,00 EUR
45 600,00 EUR

Taotletavas projektis jälgitakse meditsiini- ja loodusteaduslike ideede retseptsiooni 185 Baltimail töötanud õpetatud meediku dissertatsioonis. Teemad: füsioloogia kiire arengu, eriti Harvey vereringeteooria kajastumine dissertatsioonides; elusolendite tekke ja paljunemise teooriad; haiguste etioloogia, diagnoosimise ning teraapia kontseptsioonid dissertatsioonides; dissertatsioonidetemaatika laienemine uute teemade (kirurgia, sünnitusabi ja silmahaigused) näol; keskkonnamõjutused ja tervislik elulaad dissertatiooniteemadena; keemia muutumine meditsiini abidistsipliinist iseseisvaks teadusalaks ja selle kajastumine dissertatsioonides; Linné elusorganismide süstemaatika jõudmine disputatsioonidesse; dissertatsioonide muutumine kompilatiivsetest referaatidest kliinilistele vaatlusandmetele tuginevateks uurimistöödeks.
The project observes the reception of ideas in the fields of medicine and natural science in the dissertations of 185 learned physicians who worked in the Baltic countries. The themes: the reflection of the rapid development of physiology, particularly Harvey´s blood circulation theory, in the dissertations; the theories of generation of living organisms; the conceptions of the etiology of diseases, diagnosing, and therapy in the dissertations; the broadening of the themes of the dissertations to include surgery, obstetrics, and eye diseases; environmental influences and healthy lifestyle as themes in the dissertations; the transformation of chemistry from a discipline ancillary to medicine to an independent field of science and how it is reflected in the dissertations; the reaching of the Linnean taxonomy of living organisms into the disputations.
Projekti eesmärgiks oli meditsiini- ja loodusteaduslike ideede retseptsiooni uurimine Balti provintsides 17.-18. saj töötanud ülikooliharidusega meedikute dissertatsioonides. Projekti käigus õnnestus põhitäitjal Arvo Teringul kindlaks teha u 250 meedikut ning koguda kokku nende poolt mitmekümnes Euroopa ülikoolis kaitstud disputatsioonid ja inauguraaldissertatsioonid. Moodustunud 209 koopiast koosnev korpus on väärtuslik allikategrupp meditsiiniideede retseptsiooni ajaloo uurimisel nii Baltimaade kui Saksamaa kontekstis. Tervikliku kogumina annab see võimaluse jõuda varauusaegsete meditsiiniideede retseptsiooni uurimisel tervikpildi esitamiseni. See tervikkorpus moodustas allikalise baasi projekti raames valminud uudseid seisukohti sisaldavatele uurimustele. 17. sajandi dissertatsioonid võimaldasid esmakordselt näidata, et kaks Baltimaade kõrge sotsiaalse staatusega meedikut kuulusid Harvey vereringeõpetuse ühe varasemate pooldajate hulka Euroopas. 18. sajandi dissertatsioonide läbitöötamine näitas, et kõige viidatumateks autoriteks olid Euroopas suundaandvad meditsiiniteoreetikud eesotsas Leideni professori Hermann Boerhaavega, tema õpilaste ning järgijatega. Uudsena hakati dissertatsioonides kasutama kliinikutes kogutud patsientide vaatlusandmeid. See näitas ühelt poolt üliõpilase osalemist kliinilises õppes ning teisalt dissertatsioonide muutumist meditsiinikirjanduse tundmist näitavatest kirjatöödest uurimuslikele andmetele toetuvaiks teadustöödeks. Meditsiini arengu seisukohast on tähelepanuväärne, et tervelt kümnendik sellastest doktoritöödest käsitleb uut, kirurgiast eraldunud valdkonda - sünnitusabi. 18. sajandi viimaste kümnendite kontekstis võib Jenas ja Göttingenis kaitstud Baltimaade meedikute doktoritöid pidada läbilõikevalimiks, mis sealsete meditsiinidissertatsioonide koguarvust moodustab koguni 8-10%. Projekti põhitäitja Arvo Teringu edasiseks eesmärgiks on allikakorpuse jätkuv läbitöötamine ulatusliku monograafia koostamiseks.