"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7373
ETF7373 "Mahajaana suutrate genees (1.01.2008−31.12.2011)", Märt Läänemets, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF7373
Mahajaana suutrate genees
Genesis of the Mahayana Sutras
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH210 Antiikajalugu 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH410 Väike-Aasia, indo-iraani ja indo-euroopa keeled ja kirjandus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.2. TeoloogiaH190 Mittekristlikud religioonid 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008150 000,00 EEK (9 586,75 EUR)
01.01.2009−31.12.2009144 000,00 EEK (9 203,28 EUR)
01.01.2010−31.12.2010144 000,00 EEK (9 203,28 EUR)
01.01.2011−31.12.20119 202,80 EUR
37 196,11 EUR

Mahajaana suutrad on meie ajaarvamise eel ja alguses Indias loodud peamiselt sanskritikeelne tekstikorpus, mis kokku hõlmab sadu tekste. Need on oluliselt mõjutanud mitmete Aasia tsivilisatsioonide (India, Hiina, Tiibeti, Kagu-Aasia) arengut viimasel kahel aastatuhandel. Granditaotleja on nende kui ajalooallikate uurimisega tegelenud pikka aega. Käesoleva projekti raames võetakse lähema vaatluse alla mahajaana suutrate geneesi probleem, mille kohta ei ole veel olemas üldtunnustatud teaduslikku teooriat. Peamiselt Astasahasrika Prajnaparamita kui mahajaana ühe alusteksti ning selle ja teiste tekstide (Saddharmapundarika, Gandavyuha, Kasyapaparivarta, Ugrapariprccha, Vimalakirtinirdesa jt) ning nende loomisaegse ajaloolis-kultuurilise keskkonna võrdleva analüüsi põhjal esitatakse uued hüpoteesid ja tõestused mahajaana suutrate geneesi kohta. Uurimisel arendatakse edasi varasemas uurimistöös juba laialdaselt rakendust leidnud ja oma tulemuslikkust tõestanud võrdlevat ajaloolis-semiootilist metoodikat. Selle raames vaadeldakse uuritavaid tekste kui konkreetseid ajalooallikaid, st nende loomise ajastu kultuuri esindavaid teisaseid märgisüsteeme, mis peegeldavad selle mitmesuguseid tahke, nii nagu seda mõistsid ja tõlgendasid nende autoriteks olnud autorid. Suuremat rõhku pannakse erinevate mahajaana suutrate omavahelisele võrdlevale analüüsile, et selgitada välja nende vastastikuseid mõjusid ja luua nende stratifitseerimise üldkasutatav skeem. Seda luues arvestatakse kriitiliselt ka suutrate kommentaaride ning mahajaana suutratel põhinevate hilismahajaana tekstide (Bodhicaryavatara, Bhavanakrama, Siksasamuccaya, Sutrasamuccaya jt) seisukohti. Samuti arendatakse edasi semiootilist tekstigenereerimismehhanismi teooriat, mis võimaldab luua selgitavaid mudeleid mahajaana suutrate kujunemise põhimõtetest India kirjanduse ja kultuuri kontekstis. Projekti tulemuseks on ingliskeelse monograafia ning vähemalt seitsme teadusartikli publitseerimine.
The Mahayana Sutras form a body of hundreds of texts, mainly written in Sanskrit, created in India in the centuries immediately before and after the beginning of the Common Era. They have had an enormous influence on the development of several Asian civilizations (India, China, Tibet, South-East Asia) during the last two millennia. The applicant has been for a long period involved in the researching of these texts as historical sources. This research project targets the problems of the genesis of the Mahayana Sutras, about which there is not as yet a generally accepted scientifically and historically valid theory. Based mainly on the comparative analysis of one of the base texts of the Mahayana, the Astasahasrika Prajnaparamita, as well as other texts (Saddharmapundarika, Gandavyuha, Kasyapaparivarta, Ugrapariprccha, Vimalakirtinirdesa et al.) and the historical-cultural environment of India of that time, new hypotheses and theories on the genesis of the Mahayana Sutras will be presented. The comparative historical and semiotic methodology that has already been extensively used and has proven its efficiency in earlier research will be applied and elaborated in this work. The texts will be considered as specific historical sources, i.e. secondary sign systems representing the culture of the period in which they were created and reflecting different facets of this culture as understood and interpreted by the authors of the texts. Greater emphasis will be placed on the comparative analysis of different Mahayana Sutras in order to find traces of their mutual influences and create a general scheme for their stratification. The positions of the commentaries of the sutras and the texts of later Mahayana such as the Bodhicaryavatara, Bhavanakrama, Siksasamuccaya, Sutrasamuccaya et al. will also be investigated. The semiotic theory of the text generation mechanism will be developed further, thereby making it possible to create a model explaining the principles of the formation of the Mahayana Sutras in the context of Buddhist literature and culture. The main outcome of the project is the publication of a monograph and at least seven academic papers.