See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF5731
ETF5731 (ETF5731) "Gravimeetriliste anomaaliate mõju geoidile Riia- ja Soome lahel (1.01.2004−31.12.2007)", Harli Jürgenson, Eesti Maaülikool, Metsandus- ja maaehitusinstituut.
ETF5731
Gravimeetriliste anomaaliate mõju geoidile Riia- ja Soome lahel
Influence of the Gravimetric Anomalies on the Geoid of the Gulfs of Riga and Finland
1.01.2004
31.12.2007
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.15. Ehitus- ja kommunaaltehnikaT340 Kaevandamine/mäendus2.1. Ehitusteadused (ehitusprojekteerimine, ehitustehnika, tööstus- ja tsiviilehitus ning teised seotud teadused)100,0
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.200674 760,00 EEK (4 778,03 EUR)
01.01.2004−31.12.200475 000,00 EEK (4 793,37 EUR)
01.01.2005−31.12.200573 247,06 EEK (4 681,34 EUR)
01.01.2007−31.12.200774 760,00 EEK (4 778,03 EUR)
19 030,77 EUR

Projekt on geodeesia suunalt. Projekti eesmärk on uurida Riia ja Soome lahe (Eesti territoriaalveed) piirkonnas gravimeetriliste anomaaliate mõju geoidile (maailmamere keskmine pind, kui mõjub vaid raskusjõud), leida geoidi täpne pind neil aladel. Maa ebareeglipärane siseehitus põhjustab geoidi raskusjõu anomaaliate ebareeglipärase jaotuse ja selletõttu on ka mere veepind ebaühtlane. Veepind jäljendab geoidi, erinedes vaid väikse veepinna topograafia parandi võrra. Viimaste kaudsete uuringute tulemusel ilmnes Riia lahe geoidis umbes 80 cm-ne lohk Ruhnu saare ja Ainazi vahel mõnekümne kilomeetri jooksul (Jürgenson 2003*). See lohk väljendub ka otseselt veepinnas. Taolist geoidi ebaregulaarset käitumist põhjustab suur vabaõhu- ja Bouguer anomaalia antud piirkonnas (ca 60 mGal). Geoidis on tekkinud ebatavaline lohk. Et kinnitada seda, tuleb täiendavalt uurida gravimeetrilisi anomaaliad piirkonnas, viia need kaasagsesse ühtsesse süsteemi. Geoidi käitumist piirkonnas saab täiendavalt uurida GPS täppismõõtmiste kaudu, sidudes neid nivelleerimistulemustega (Kihnu ja Ruhnu saar), samuti, kasutades gravimeetrilise geoidi arvutust vabaõhuanomaaliatest. Taoline uuring annab teadmised gravimeetrilistest anomaaliatest, geoidist ja veepinna topograafiast selles piirkonnas. Täpne geoidi pinna tundmine omakorda võimaldab hakata piirkonnas kasutama GPS-nivelleerimist geoidi kaudu, samuti kõrguste määramist meetodil GPS+geoid. Soome lahe geoid on olulise tähtsusega ka Soome ja Eesti kõrgusvõrkude ühendamisel. Et nüüd on kasutada gravimeetrilised mõõtmised Soome lahelt, saame oluliselt täpsustada nende mõju geoidile. Tundes geoidi merel, saame kasutada seda kõrgusüsteemide seose uurimisel Soome ja Eesti vahel. Siiani pole üheselt lahendatud Soome ja Eesti kõrgusüsteemide side, just geoidi täpsustamine annab selleks uuringuks aluse. *Jürgenson, H. 2003. Eesti täppisgeoidi arvutus. Doktori väitekiri. Tartu.
The purpose of the project is to investigate the effect of gravimetrically anomalous areas in the gulfs of Finland and Riga on the geoid (the mean ocean level when impacted by the gravity only), to determine geoid surface. The irregular subsurface structure of the Earth causes irregularities in the geoid surface, resulting in uneven sea surface. The water surface imitates the geoid, differing from that by just a slight sea surface topography correction. The latest indirect studies revealed an approximately 80-cm geoid low on the Gulf of Riga between Ruhnu Island and Ainazi (Jürgenson 2003*). This is also directly reflected on the sea surface. The water surface topography correction can be established by examining the data series of water measurement stations. Such irregular behaviour of the sea surface is caused by a great free-air and Bouguer anomaly in this region (ca 60 mGal). An unusual depression has developed in the geoid. All gravity data are needed to check and transform to new equal system. Geoid behaviour in the region can be additionally investigated by GPS high-precision measurements, relating them to the spirit levelling results, as well as by gravimetric geoid calculations based on free-air anomalies. The GPS-levelling results for the islands of Kihnu and Ruhnu need to be compared with the gravimetric geoid. Knowing precise geoid will let as to determine heights by method GPS+geoid. The Gulf of Finland geoid is also of major importance in connecting the height systems of Finland and Estonia. As gravimetric measurements taken on the Gulf of Finland are now available, we can determine their effect on the geoid with a considerably higher precision. The determination of the geoid surface on the sea would enable the use of the geoid in investigating the relation between the height systems of Finland and Estonia. As yet, that relation has not been precisely resolved. The correction of the geoid would provide a basis for investigating the relation. *Jürgenson, H. 2003. Determination of Estonian Precision Geoid. PhD thesis. Tartu.