"EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus" projekt EMP9
EMP9 "Epifüütsete suursamblike potentsiaalne indikatsiooniline väärtus metsade vanuse ja kaitsevajaduse hindamisel (1.04.2008−31.12.2010)", Tiina Randlane, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut.
EMP9
Epifüütsete suursamblike potentsiaalne indikatsiooniline väärtus metsade vanuse ja kaitsevajaduse hindamisel
Potentional indicational value of epiphytic macrolichens in evaluation of forest age and protection requirements
1.04.2008
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
EMP finantsmehhanismi teaduskoostöö toetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.04.2008−31.12.2008
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituutkoordinaator01.01.2009−31.12.2010
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.200867 138,00 EEK (4 290,90 EUR)
01.01.2009−31.12.2009498 696,00 EEK (31 872,48 EUR)
01.01.2010−31.12.201094 838,00 EEK (6 061,25 EUR)
01.01.2011−31.12.2011165 168,00 EEK (10 556,16 EUR)
52 780,79 EUR

Taotletav projekt kuulub looduskaitsebioloogia valdkonda. Selle käigus plaanime uurida metsa vanuse ja ajalise pidevuse mõju samblike, kasvukoha suhtes kõrge tundlikkusega organismide esinemisele. Keskendume suursamblikele, millistest rippuva tallusega samblikud (s.h. Usnea liigid) võivad osutuda boreaalsete metsaökosüsteemide kvaliteedi väärtuslikeks indikaatoriteks, sest: (a) nende perekondlik kuuluvus on üldise morfoloogia alusel kergesti määratav; (b) boreaalsetel aladel on levinud piisav arv liike (näiteks 14 Usnea liiki Eestis ja 18 Norras); (c) enamik liike on epifüüdid ja kasvavad metsades, s.h. vanades metsades; (d) nad on tõestatult tundlikud teatud keskkonnatingimuste suhtes (näiteks pidevalt kõrge SO2 kontsentratsioon õhus) ja arvatavalt tundlikud mitmete teiste tegurite suhtes, millest sõltub metsade looduskaitseline väärtus (nt substraadi ja metsakoosluse vanus, metsa majandamisaste, kasvukoha fragmenteeritus). Plaanime välja selgitada, kas ürgmetsadega seotud samblikuliike leidub ka sellistes vanades (põlis)metsades, mida varem on raiutud. Projekti põhieesmärgiks (1) on uurida metsa vanuse ja ökoloogilise pidevuse mõju suursamblike liigilisele koosseisule ja liigirikkusele ning koostada nimekiri samblikuliikidest, mis eelistavad kasvada ürg- või vanades metsades ja võiksid seega olla kõrge kaitseväärtusega vanade metsade bioindikaatorid. Põhieesmärgiga on tihedalt seotud järgmised ülesanded: (2) analüüsida kõikide Euroopas levinud Usnea liikide (umbes 40 liiki) diagnostilisi tunnuseid ja koostada liikide praktiline määramistabel. Oluline on välja selgitada, kas Usnea liike saab määrata selgete morfoloogiliste tunnuste alusel, millest sõltub nende kasutamise võimalikkus bioindikatsioonis liigi tasemel. (3) Selgitada välja, kas boreaalsete metsade kaitseväärtuse bioindikatsioonilisel hindamisel on vajalik määrata Usnea eksemplarid liigini (või on võimalik aega ja kogemusi nõudvat määramisprotsessi vältida). Selleks uuritakse Usnea liikide eelistusi substraadi (puuliigi), kasvukoha ja teiste faktorite (nt valgustingimuste/võra tiheduse) suhtes. Osa välitöödest kavatseme läbi viia Kesk-Norras koostöös Norra teadlastega. Oleme kavandanud, et umbes veerand projekti proovipunktidest peaksid asuma ürgmetsades. Kuna Euroopa viimased säilinud ürgmetsaalad asuvad Skandinaavias ja Venemaal, ei ole võimalik käesolevat projekti läbi viia ainuüksi Eestis, kus aga on võimalik võrdlevalt koguda andmeid majandavate ja vanade, põlisilmeliste metsade kohta.
The proposed project belongs to the area of conservation biology. In the project we plan to estimate the effects of forest age and chronological continuity on the occurrence of lichens, highly sensitive organisms. We will concentrate on macrolichens of which beard-like lichens (incl. Usnea species) might serve as valuable indicators of quality of boreal forest ecosystems as: (a) their genus is easily identified on gross morphology; (b) sufficient number of species is present in the boreal area (14 Usnea species in Estonia, 18 in Norway); (c) majority of them are epiphytic and grow in forests; (d) they are proved to be sensitive to some environmental factors (e.g. stable high concentration of SO2) and are assumed to be influenced also by other factors (e.g. the age of substrate/forest community, management of the forest etc) which affect the conservational value of forests. We hope to find out whether lichens of pristine forests grow also in old-growth forests which have historically been logged. The main goal of the project is (1) to study the effects of ecological continuity and forest stand age on the macrolichen species richness and composition, and to compile a list of lichen species which prefer to grow in pristine or old forests and could thus serve as bioindicators of old-growth forests with high conservation value. Other goals are: (2) to analyse diagnostic characters of all Usnea species recorded contemporarily in Europe (approximately 40 species) and to compile a their practical identification key. The idea is to find out whether these taxa can be identified by distinct morphological characters meaning whether they potentially can be used as indicator species. (3) To find out whether there is merit in identifying Usnea specimens to species (or it is possible to avoid the time- and experience-consuming identification process) in indicational projects addressed to evaluation of conservational value of boreal forests. Therefore the preferences for substrates (phorophyte species), habitats and other factors, e.g. light conditions (density of canopy) influencing the distribution of Usnea species will be investigated. A quarter of the sample plots are planned to be in pristine forests. As the last remaining intact pristine forests in Europe are located in Scandinavia and Russia, this project cannot be accomplished locally in Estonia; essential field works are planned to carry out in the central part of Norway during the second year of the project.