Käesoleva Puuetega tartlastega kodust toimetulekut käsitleva sotsiaaluuringu läbiviimisel kasutatakse Heaolu loomise mudelit (Production of Welfare, PoW). PoW mudeli aluseks on loogika, et heaolu on tasakaal, optimum olemasolevate ressursside ja nende kasutamise tulemusena saavutatud sotsiaalmajandusliku seisundi vahel. Sealjuures kasuttalse elukvaliteedi hindamiseks nii objektiivseid näidikuid (elukeskkond, sissetuleku suurus, vaba aja veetmise võimalused, võimalused teistega suhelda ja neilt abi saada) kui ka subjektiivseid näitajaid (tajutud elukvaliteet ja üleüldine psühholoogiline heaolu). Avalikke teenuseid (s.h. hoolekande teenuseid) käsitletakse ühelt poolt kui objektiivset materiaalset ressurssi, teiselt poolt kui subjektiivse turvalisuse ja tajutud heaolu allikat.
Töö praktiline osa keskendub sotsiaalteenuste pakkumisele Tartu linnas: vajadus, nõudlus (rahaliselt kindlustatud osa vajadusest) ja pakkumine (rahaliselt kaetud osa teenusepakkumisest ja olemasolev kogupotentsiaal). Töö teoreetiline kasu tuleneb vastava mudeli sobivuse hindamisest Eesti oludele. Suhteliselt lühikese kasutusperioodi tõttu on nimetatud lähenemise sobivuse kohta tehtud vastuolulisi järeldusi (sobib olemasoleval kujul < - > vajab kohandamist).
Töö teostajal on kasutada kogemus (s.h. küsimustikud) puuetega inimeste teenustega rahulolu ja teenustevajaduse hindamisest Pärnu linnas (Rahulolu sotsiaalteenustega Pärnu linnas 2007) ja Tallinnas (Puuetega tallinlaste kodust toimetulekut käsitlev sotsiaaluuring, 2009), samuti teiste uurijate poolt vastava metoodikaga tehtud uurimuste tulemused.