"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5370
ETF5370 (ETF5370) "Hilisjääaja regionaalne sündmusstratigraafia Ida-Eestis ja võimalikud korrelatsioonid naaberaladega (1.01.2003−31.12.2006)", Volli Kalm, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond.
ETF5370
Hilisjääaja regionaalne sündmusstratigraafia Ida-Eestis ja võimalikud korrelatsioonid naaberaladega
Regional event stratigraphy for the last Termination in eastern Estonia and possible correlations with adjoining areas
1.01.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedT510 Kronoloogia, vanusemääramise tehnoloogia1.4. Maateadused ja sellega seotud keskkonnateadused (geoloogia, geofüüsika, mineroloogia, füüsiline geograafia ning teised geoteadused, meteoroloogia ja ning teised atmosfääriteadused, klimatoloogia, okeanograafia, vulkanoloogia, paleoökoloogia100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2003−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.2003145 000,00 EEK (9 267,19 EUR)
01.01.2004−31.12.2004145 000,00 EEK (9 267,19 EUR)
01.01.2005−31.12.2005140 941,18 EEK (9 007,78 EUR)
01.01.2006−31.12.2006143 760,00 EEK (9 187,94 EUR)
36 730,10 EUR

Tõenäoliselt ajaliselt asünkroonsete liustiku servaasendite (Karukäpp et al. 1997; Boulton et al. 2001b) tingimustes vajab revisjoni senine Eesti hilisglatsiaali paleogeograafiline skeem, mis lähtub isokroon-sete servaasendite mudelist (Raukas et al. 1971). Lisaks ei arvesta senine paleogeograafia sündmus-aegset reljeefi, mis erineb praegusest tektoonilise +/- komponendi võrra. Uurimata on seos liustiku servaasendite, sulavee väljavoolude ja proglatsiaalsete veekogude paleogeograafia vahel. Tänu Vooremaale eraldusid liustiku taandumisel ja jääjärve veetaseme alanemisel Peipsi ja Võrtsjärve nõos eksisteerinud veekogud. Liustiku taandumisest tänapäevani on Vooremaa järvedes toimunud pidev settimine (Pirrus et al. 1987), mis loob seal hea eelduse hilisjääaja uurimiseks, korrelatsioonideks ja sidumiseks Holotseeniga. Sellest tulenevalt on projekti eesmärgid järgmised: 1. liustiku servavööndis valitsenud hüdrogeoloogilis-hüdrodünaamiliste tingimuste väljaselgitamine lähtudes aluspinnase vesi-omaduste, liustikualuse veerõhu ja sulavee reziimi mõjust servamoodustiste ning proglatsiaalsete veekogude kujunemisele; 2. Kesk- ja Ida-Eesti hilisjääaegsete veekogude GIS-põhine modelleerimine ja veetasemete rekonstruktsioon, ühendusteede ja isolatsioonilävede leidmine, sündmuste dateerimine ning korrelatsioon naaberaladega; 3. sündmusstratigraafia kasutatavuse väljaselgitamine Eesti hilis-jääaja uurimisel ning hilisjääaja stratigraafia ja varvokronoloogilise skaala parandamine; 4. paleogeograafilise ja ajalise raamistiku loomine elustiku ning inimasustuse leviku uurimiseks Eestis. Eesmärkide täitumisel on põhitulemuseks Holotseeni-eelsel liustikuvabal perioodil toimunud oluliste paleogeograafiliste ja tänapäevastega võrreldes suurusjärgu võrra suurema amplituudiga klimaatiliste sündmuste kronoloogia ning lito-, bio- ja magnetostratigraafiline identifitseerimine ühes korrelatsioonidega naaberaladele. Valmib jääserva ja proglatsiaalsete veekogude rekonstruktsioon, mis lähtub nn sündmus-aegsest reljeefist. Selgub sündmusstratigraafia kasutatavus Eesti hilisglatsiaali uuringutes ja täpsustub kohalik ning regionaalne hilisjääaja stratigraafia.
Presumable asynchronism of ice-marginal formations, belonging into one stage (e.g. Karukäpp et al. 1997; Boulton et al. 2001b) requires a revision of existing paleogeography of Termination in Estonia, which is based on synchronistic model of stadial endmoraines (Raukas et al. 1971). Furthermore, current paleogeographic models of the Termination has not been built on the basis of topography of these times, which differs from the current topography by the tectonic +/- component. Causative rela-tions between ice-terminal positions, meltwater outflows, topography and proglacial lakes has not been studied yet. Due to the elevated position of Saadjärve Drumlin Field, proglacial lakes in Peipsi and Võrtsjärv Basins were separated in the early stage of Termination of East-Central Estonia. Sediment accumulation in the lakes of Vooremaa has lasted througout the postglacial time (Pirrus et al. 1987), which makes the region promising for the research into Termination, for correlations and connection with the Holocene. Our main goals of the research are: 1. reconstruction(modelling) of hydrogeological conditions in deposits below ice, hydrodynamic pressure at the glacier bottom and meltwater hydrody-namics, based on the data, derived from the studies of ice-terminal formations and proglacial lakes; 2. GIS-based modelling of Late-Glacial water-bodies in the region, reconstruction and dating of water-levels, estimation and timing of isolations and mergings, correlation of these events with adjoining areas; 3. estimation of applyability of the event-stratigraphic methods in studying last Termination in Estonia and correction of Late-Glacial stratigraphy and varvochronological scale in Estonia; 4. const-ruction of time-palaeogeographic framework for studies in postglacial biota- and human settlement histories. If the main goals are achieved, we forsee the results as follows: 1. litho-, bio- and magneto-stratigraphic identification and timing of important palaeo-geographic and a magnitude stronger than nowadays climatic events, which occurred during the last Termination in Estonia; 2. correlation of established geo-events with adjoining areas (W-Estonia, NW-Russia, Gulf of Finland etc); 3. palaeo-geographic model of proglacial lakes will be compiled, taking account the topography of that time, tectonic movements and asynchronous character of ice-marginal formations; 4. applyability of event-stratigraphic methods in research into last Termination in Estonia will be claryfied.