"Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus" projekt PUTJD66
PUTJD66 "Ureemiliste toksiinide mõju veresoonte lubjastumisele dialüüsipatsientidel (1.03.2015−13.09.2018)", Jana Holmar, Tallinna Tehnikaülikool, Infotehnoloogia teaduskond, Tervisetehnoloogiate instituut, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Tehnomeedikum.
PUTJD66
Ureemiliste toksiinide mõju veresoonte lubjastumisele dialüüsipatsientidel
Impact of uremic toxins on vascular calcification in dialysis patients
1.03.2015
13.09.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse järeldoktori toetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB726 Kliiniline bioloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
PerioodSumma
01.03.2015−28.02.201776 125,00 EUR
76 125,00 EUR

Järeldoktoriprojekti jooksul koostati süstemaatiline ülevaateartikkel teemal “Millised ureemilised toksiinid mõjutavad vaskulaarset kaltsifikatsiooni neerupuudulikkusega patsientidel.” Artikkel annab ülevaate, millised ureemilised toksiinid on vaskulaarse kaltsifikatsiooni kontekstis juba uuritud. Samuti saab selle alusel kindlaks teha, milliste toksiinide eelmaldamist neeruasendusravi käigus tuleb eriliselt silmas pidada ning mille kuhjumist vältida, et ei tekiks või ei süveneks veresoonte kaltsifikatsioon. Süstemaatilise ülevaateartikli koostamise käigus selgus, et kasutusel on väga palju erinevaid protokolle vaskulaarse kaltsifikatsiooni uurimiseks. See teeb saavutatud tulemuste võrdlemine ning metaanalüüside koostamise väga vaevarikkaks kui mitte võimatuks. Järgmise sammuna optimeeriti järeldoktoriprojekti käigus vaskulaarse kaltsifikatsiooni hindamise bioanalüüsi protokolli ning leiti optimaalsed tingimused nii in vitro kui ex vivo eksperimentide läbiviimiseks. Selle töö tulemused on plaanis avaldada ajakirjaartiklina. See on artikkel kus kõik raskuspunktid, mis võivad ette tulla säärast teadustööd tehes, on põhjalikult diskuteeritud. See töö võiks potentsiaalselt aidata kõiki sarnase teemaga tegelevaid uurimisrühmi. Kõige põhjalikumalt uuritud ureemilisteks toksiinideks antud töö käigus olid fosfaat ja kaltsium. Mõlemad mõjutavad vaskulaarset kaltsifikatsiooni kuid nende toimemehhanism on erinev. Kaltsium põhjustab kaltsifitseerumist rakkude ja veresoonte väliskestas ning fosfaat põhjustab kaltsifitseerumise rakkude sees ning veresoonte keskmes nn. sisekestas. Antud toksiinide taset hinnati ka väiksel grupil dialüüsi e. neeruasendusravi patsientidel. Selgus, et patsientide vere kaltsiumitase on normi piires kuid 70% patsientidest ületab fosfaadi tase normi piiri. Kahjuks näitavad sooritatud eksperimentaalsed katsed, et vaskulaarse kaltsifikatsiooni seisukohast on fosfaat oluliselt mõjusam vaskulaarse kaltsifikatsiooni tekitaja võrreldes kaltsiumiga.
During the postdoctoral project the systematic review on the topic “Which uremic toxins are affecting vascular calcification on chronic kidney disease” was written. The systematic review gives an overview which uremic toxins are already studied in the context of vascular calcification. It also indicates which uremic toxins are most harmful in developing and/or worsening of vascular calcification and which removal should especially have monitored during kidney replacement therapy. While composing the systematic review, it occurred that many different protocols for researching vascular calcification are in use by different groups. It makes the comparison of the results and meta-analyses difficult if not impossible. Therefore, as a next step of the project, the vascular calcification bioassay was optimized, and optimal protocol for in vitro and ex vivo experiments were found. The results of this work are planned to publish as a journal paper. In the paper key points of vascular calcification research are thoroughly discussed. This paper could potentially help all the groups researching vascular calcification. The most studied uremic toxins in this project were phosphate and calcium. Both of them are affecting and causing vascular calcification, but the caused calcification is different. Calcium causes calcification in the extracellular matrix of cells and vessels while phosphate causes calcification in the medial part of the cells and aorta. The levels of these toxins were estimated in the serum of the small group of dialysis (end-stage renal disease) patients. It occurred that patients’ calcium levels were in normal range whereas 70% of patients’ serum phosphate levels exceeded the normal range. Unfortunately, as experimental work has demonstrated, phosphate has the ability to induce excessive medial vascular calcification compared to calcium.
Järeldoktoriprojekti jooksul koostati süstemaatiline ülevaateartikkel teemal “Millised ureemilised toksiinid mõjutavad vaskulaarset kaltsifikatsiooni neerupuudulikkusega patsientidel.” Artikkel annab ülevaate, millised ureemilised toksiinid on vaskulaarse kaltsifikatsiooni kontekstis juba uuritud. Samuti saab selle alusel kindlaks teha, milliste toksiinide eelmaldamist neeruasendusravi käigus tuleb eriliselt silmas pidada ning mille kuhjumist vältida, et ei tekiks või ei süveneks veresoonte kaltsifikatsioon. Süstemaatilise ülevaateartikli koostamise käigus selgus, et kasutusel on väga palju erinevaid protokolle vaskulaarse kaltsifikatsiooni uurimiseks. See teeb saavutatud tulemuste võrdlemine ning metaanalüüside koostamise väga vaevarikkaks kui mitte võimatuks. Järgmise sammuna optimeeriti järeldoktoriprojekti käigus vaskulaarse kaltsifikatsiooni hindamise bioanalüüsi protokolli ning leiti optimaalsed tingimused nii in vitro kui ex vivo eksperimentide läbiviimiseks. Selle töö tulemused on plaanis avaldada ajakirjaartiklina. See on artikkel kus kõik raskuspunktid, mis võivad ette tulla säärast teadustööd tehes, on põhjalikult diskuteeritud. See töö võiks potentsiaalselt aidata kõiki sarnase teemaga tegelevaid uurimisrühmi. Kõige põhjalikumalt uuritud ureemilisteks toksiinideks antud töö käigus olid fosfaat ja kaltsium. Mõlemad mõjutavad vaskulaarset kaltsifikatsiooni kuid nende toimemehhanism on erinev. Kaltsium põhjustab kaltsifitseerumist rakkude ja veresoonte väliskestas ning fosfaat põhjustab kaltsifitseerumise rakkude sees ning veresoonte keskmes nn. sisekestas. Antud toksiinide taset hinnati ka väiksel grupil dialüüsi e. neeruasendusravi patsientidel. Selgus, et patsientide vere kaltsiumitase on normi piires kuid 70% patsientidest ületab fosfaadi tase normi piiri. Kahjuks näitavad sooritatud eksperimentaalsed katsed, et vaskulaarse kaltsifikatsiooni seisukohast on fosfaat oluliselt mõjusam vaskulaarse kaltsifikatsiooni tekitaja võrreldes kaltsiumiga.