"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT788
PUT788 "Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal (1.01.2015−31.12.2018)", Krista Kodres, Eesti Kunstiakadeemia.
PUT788
Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal
Historicizing art: Knowledge production in art history in Estonia amidst changing ideologies and disciplinary developments
1.01.2015
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH310 Kunstiajalugu6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)80,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH110 Paleograafia, raamatuteadus, epigraafia, papüroloogia 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)20,0
AsutusRollPeriood
Eesti Kunstiakadeemiakoordinaator01.01.2015−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201544 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201644 600,00 EUR
01.01.2017−31.12.201744 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201844 600,00 EUR
178 400,00 EUR

Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas on Eestis 19.–21. sajandil loodud teadmisi kohalikust kunstipärandist. Lähtepunktiks on tõdemus, et eri aegadel on samu kunstiteoseid ja arhitektuuriobjekte esitletud erinevalt, neist on konstrueeritud erinevaid ajalugusid, mis omakorda on olnud publiku kunstiajalooliste arusaamade ning kunsti kogemise aluseks. Kunstiajaloolist teadmist kujundati mitte üksnes kunstiajalookirjutuse vaid ka „kunstiajaloo sündmuste“ – teoste eksponeerimise ja kommenteerimise kaudu. Projekt otsib vastuseid küsimusele, milles kunstiajalugude erinevused seisnevad ja millised on olnud nende kirjutamise/ eksponeerimise mõjutegurid, sh poliitiline ja ideoloogiline kontekst, rahvusvahelised erialased diskursused ja kohalik kunstikirjutuse traditsioon. Seega analüüsitakse ajaloolisi kultuurisituatsioone ja kultuurivahetust, mis päranditõlgendusi tingivad ja loovad. Metodoloogiliselt toetub projekt teadmiste sotsioloogiale, diskursuse- ja ajalookirjutuse analüüsile.
The main objective of the project is to examine the process of historicizing art by means of art historiography and knowledge production (writing of art histories, exhibition practice etc.) in Estonia from the 19th to the 21st century. Throughout times same works of art and architecture, as well as entire narratives of local artistic development, have been presented in various ways and assembled into surpisingly differing histories. These, in turn, have formed the basis for understanding and perceiving historical art in the society at large. The project aims to explore how these juxtaposing art histories relate to and differ from one another, and how politics, ideologies, the international discourse of art history and local historiographical tradition have affected these different interpretations. Thus the project sets one of its tasks also to study the historical cultural situations and transnational cultural exchange that have brought these particular perceptions of heritage about.
Projekti põhitulemuseks on uus teadmine eesti kunstiajalugude kirjutamise teoreetilistest alustest ja praktikatest 19.–21. sajandil. Ühtlasi oli meie huviorbiidis kunstikriitika ja näitusetegevus Eesti muuseumides, mida käsitame samuti ühe kunstiajaloo kirjutamise ja mõistagi ka kunstiajaloo avalikkusele tutvustamise vahendina. Sellises mastaabis pole neid teemasid varem püstitatud ega analüüsitud. Projekti tulemusena korraldati kaks rahvusvahelist konverentsi (kolmas toimub 2020. aasta algul), toimus kolm seminari sarjast „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“, valmis hulk teadusartikleid ja lühiuurimusi (vt Lisa: PUT788_tegevuste_aruanne.doc) ning jõuti lõpusirgele kolme doktoritööga. Meie uurimistöö on oluline nii kunstiteaduse eriala silmas pidades kui ka laiemalt. Viimast seetõttu, et arendasime pika aja vältel kirjutatud kunstitõlgenduste kriitilist lugemisoskust, mille laiemale publikule suunatud lisaväärtus võiks olla põhimõttelisem tekstide ja tõlgenduste aja- ja ruumisõltuvuse, st kirjutamise konteksti mõistmine. Iga kunstiajaloo-uurimus peegeldab ühtlasi aega ja konteksti, milles autor selle kirjutas. Projektijuhina olen eriti uhke meie initsieeritud ja koos väärikate partneritega (Institut für Kunst- und Bildgeschichte, Humboldt-Universität zu Berlin, ning GWZO e Leibniz-Institute für Geschichte und Kultur des östlichen Europa, Leipzig) korraldatud rahvusvaheliste konverentside sarja üle, mille teemaks on olnud Külma sõja aegne kunstiajalookirjutus nn sotsialismimaades. Tallinnas toimunud konverentsi “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s” (2016 okt) pinnalt oleme äsja trükki saatnud ka artiklite kogumiku „A Socialist Realist History? Writing Art History in the Post-War Decades”, mille kirjastab kõrgetasemeline Böhlau kirjastus Viinis. Ka panustavad PUTi rühma liikmed samas sarjas ilmuvasse Leipzigis toimunud jätkukonverentsi kogumikku.