"Muu" projekt SMVBS17414
SMVBS17414 "100-aastased bakterid eestlaste terviseks (1.09.2017−29.02.2020)", Reet Mändar, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut.
SMVBS17414
100-aastased bakterid eestlaste terviseks
100 year old bacteria for the health of Estonians
1.09.2017
29.02.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.2. MikrobioloogiaB230 Mikrobioloogia, bakterioloogia, viroloogia, mükoloogia 1.6 Bioteadused50,0
3. Terviseuuringud3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatikaB190 Kliiniline keemia 3.1 Biomeditsiin40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4 Sotsioloogia10,0
AsutusRiikTüüp
SA Kodanikuühiskonna SihtkapitalEesti Vabariik
PerioodSumma
01.09.2017−29.02.202015 000,00 EUR
15 000,00 EUR
KÜSKI ja EV100 kingituste voor

Eesmärk: säilitada teave ja tervistavad mikroobid 100-aastate Eesti inimeste mikroobikooslustest tulevastele põlvedele. Inimesed elavad igapäevaselt koos paljude erinevate mikroobide kooslustega, mida me kokkuvõtvalt nimetame normaalseks mikrobiootaks ehk mikroflooraks. Mikrobioota mõjutab oluliselt meie tervist, reguleerides immuunsüsteemi ja ainevahetust. Tänapäeval on probleemiks nn tsivilisatsiooni-haiguste (allergia, ülekaal, diabeet) sagenemine, mille oluliseks põhjuseks peetakse mikrobioota mitmekesisuse vähenemist ja oluliste mikroobirühmade hulkade muutusi. Viimaseid seostatakse toidu ja elukeskkonna järjest kunstlikumaks muutumise ning antibiootikumide ja muude kemikaalide kasvava mõjuga. Inimese mikrobioota on pärast 2. eluaastat suhteliselt püsiv, mis annab unikaalse võimaluse uurides praegu 100 aastat tagasi sündinute mikrobiootat saada aimu inimeste mikroobikooslustest 100 aasta taguses Eestis. Kuna tol ajal oli elustiil looduslähedasem, tarbekeemiat kasutati minimaalselt ning antibiootikume polnud, võib oletada, et nende inimeste organismis on säilinud vanad mikroobikooslused, mis võivad olla väga oluliseks uute teadmiste allikaks. Lisaks on 100-aastasteks elanud inimeste mikroobikooslustest tõenäoliselt võimalik eraldada suure probiootilise potentsiaaliga baktereid, mis aitaksid meie põlvkonna ning tulevaste põlvede tervist säilitada ja edendada.
KirjeldusProtsent
Alusuuring60,0
Rakendusuuring40,0