"Eesti Teadusfondi järeldoktori grandid" projekt JD77
JD77 "Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused (1.01.2007−31.12.2008)", Jaak Kikas, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Füüsika Instituut.
JD77
Madaladimensionaalsed struktuurid ja nende rakendused
1.01.2007
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi järeldoktori grandid
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP260 Tahke aine: elektrooniline struktuur, elektrilised, magneetilised ja optilised omadused, ülijuhtivus, magnetresonants, spektroskoopia1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.10. FüüsikaP180 Metroloogia, instrumentatsioon1.2. Füüsikateadused (astronoomia ja kosmoseteadus, füüsika ja teised seotud teadused)50,0
PerioodSumma
01.01.2007−31.12.2007300 000,00 EEK (19 173,49 EUR)
19 173,49 EUR

Taotletava järeldoktorantuuriprojekti eesmärgiks on keemilise metoodika väljatöötamine süsiniknanostruktuuride (fullereenid, nanotorud) immobiliseerimiseks räni pinnale. Välja töötatav meetod peab võimaldama kontrollitult muuta immobiliseeritud süsiniknanostruktuuride elektrontihedust. Nimetatud süsteemidel nähakse potentsiaali tööelementidena pooljuhtelektroonikas. Projekti vältel sünteesitakse uus keemiliste ühendite klass – hüdrasinosilaanid –, mida on võimalik kovalentselt siduda räni pinnale. Ühendi teine terminaalne rühm sünteesitakse vastavalt kovalentseks seostumiseks süsinikuga. Kuna hüdrasiinidesse on võimalik sisse viia mitmeid erinevaid asendusrühmi, on olemas võimalus süsiniknanostruktuuri elektronstruktuuri vahetuks mõjutamiseks. Vastavateks asendusrühmadeks valitakse elektroni aktseptorid või doonorid ning selgitatakse välja asendusrühma konkreetne mõju ja selle ulatus. Projekti tegevused viiakse läbi peamiselt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis ja Orgaanilise ja Bioorgaanilise Keemia Instituudis, kuid kasutatakse ka teaduspartnerite abi Eestist ja väljastpoolt. Järeldoktorantuuri juhendajaks on Dr. Ilmar Kink, kellel on nanotehnoloogia valdkonnas pikaajaline kogemus. Projekti vältel kogutakse hulgaliselt uut teaduslikku materjali: sünteesitakse ja karakteriseeritakse uus ühendite klass; testitakse selle rakendatavust praktikas ja luuakse metoodika süsiniknanostruktuuride keemiliseks sidumiseks räni pinnale.
The aim of planned post-doctoral project is to elaborate methodologies for chemical linkage of carbon nanostructures (fullerenes, nanotubes) to silicon surface. The method should enable to control the electron density of immobilized carbon nanostructures. Carbon nanostructures–silicon systems are very perspective as working elements in semiconductor electronics devices. During the project new class of compounds – hydrazinosilanes – will be synthesized. These compounds can be covalently coupled to silicon surface. The other terminus of the compound will be synthesized to covalently couple to carbon. As many different substitution groups can be linked to a hydrazine molecule, there is possible to affect the electronic structure of the carbon nanostructure. Different substitution groups, electron donors and acceptors, will be tested. The effect and extent of each group will be analysed systematically. Majority of the planned work will be carried out in the Institute of Physics and Institute of Organic and Bioorganic Chemistry (University of Tartu). Also, technical and advisory help from scientific partners in Estonia and abroad will be received. The supervisor of the post-doctoral project is Dr. Ilmar Kink, who has a long-termed experience in the field of nanotechnological research. As a result of the project new class of compounds – hydrazinosilanes – will be synthesized and characterized. Also, methodologies for chemical linkage of carbon nanostructures to silicon will be elaborated.