See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT98
PUT98 "Surmast möödunud ajavahemiku (postmortaalse intervalli) hindamine. Biokeemiliste uuringute tähtsus. (1.01.2013−31.12.2016)", Marika Väli, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut.
PUT98
Surmast möödunud ajavahemiku (postmortaalse intervalli) hindamine. Biokeemiliste uuringute tähtsus.
Estimation of time since death (postmortem interval). Significance of biochemical investigation.
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB470 Füsioloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201347 780,00 EUR
01.01.2014−31.12.201447 780,00 EUR
01.01.2015−31.12.201547 780,00 EUR
01.01.2016−31.12.201647 780,00 EUR
191 120,00 EUR

Surmast möödunud ajavahemiku hindamine on oluline ülesanne kohtuarsti igapäevases töös. Sobiva meetodi leidmiseks on tehtud arvukalt uurimistöid, praktilises töös on nende kasutamine takerdunud, sest ükski neist eraldi kasutatuna ei ole täpne, usaldusväärne ega anna kiiret vastust. Surnukeha läbivaatus sündmuskohal algab keha sisetemperatuuri ja samal ajal ümbritseva keskkonna temperatuuri mõõtmisega, millele järgneb Henssge nomogrammide meetodi kasutamine. Töö eesmärgiks on katta uuringutega varane postmortaalne periood mõõtes surnukeha temperatuuri ja määrata bioloogilistes vedelikes kaaliumi ja adenosiini metaboliidi hüpoksantiini kontsentratsiooni tõusu; hilisem postmortaalne periood kaaliumi-ja hüpoksantiiniväärtuste määramisega (näiteks nende lineaarse tõus järgi silma klaaskehavedelikus PMI hinnatav kuni ~120 h post mortem). Teadustöö aitab täpsemalt kindlaks teha surmast möödunud ajavahemiku (postmortaalse intervalli) kestust ja sellega kaasnevalt surma saabumise aega.
Estimation of the time of death and post-mortem interval is an important task of forensic pathologists and clinical pathologists in their daily casework. Although numerous researches have been carried out to find appropriate methods, their implementation in practice has been tangled as none of them separately is precise, reliable and they do not provide immediate answers. The objective of this research project is to cover the examinations early post-mortem period, by measuring the temperature of the dead body and by determining the rise in the concentrations of potassium and hypoxanthine (metabolite of adenosine) in biological fluids; later post-mortem period, by determining the values of potassium and hypoxanthine.The research will help to specify more accurately the PMI. A set of principles and instructions will be developed to be used in the daily practical work, in order to select the investigation methods and assess the results by taking into account the cause of death.
Surmaaja määramiseks on soovitav kasutada erinevaid uurimismeetodeid, mis võimaldavad täpsemalt ja usaldusväärsemalt hinnata surmast möödunud ajavahemikku ja teha järeldusi surmajärgsete biokeemiliste analüüside kasutatavuse ja referentsväärtuse kohta. Teadustöös kasutasime K ja hüpiksantiini väärtusi võrdlevalt sündmuskohal mõõdetud surnukeha ja välisõhu temperatuuriga. Kõigepealt töötasime välja hüpoksantiini määramise metoodika. Statistiliselt olulised korrelatsioonid (p<0,05) saime postmortaalse intervalli (PMI) ja surnu vanuse (rs = -0,1), PMI ja kaaliumi (rs = 0,7), PMI ja hüpoksantiini (rs = 0,5) ning PMI ja ksantiini (rs = 0,5) vahel. Mida pikem PMI, seda kõrgem oli K väärtus. Tugev korrelatsioon esines Hx ja K väärtuste vahel (rs = 0,8); Surma põhjuse K, Hx ja X väärtuste vahel statistiliselt olulist korrelatsiooni ei olnud. Surma põhjuse erinevate gruppide sees näitas meie analüüs, et lämbuse korral on postmortaalse intervalli ja K väärtuste vahel tugev korrelatsioon (rs = 0,8), Hx-ga (rs = 0,5) ning X-ga (rs = 0,5) nõrgem. Vigastussurmade korral oli K, Hx ja X väärtuste korrelatsioon surmast möödunud ajavahemikuga vastavalt rs = 0,8, rs = 0,6 ja rs = 0,6. Kõige tugevamad korrelatsioonid PMI –ga saime CO grupis vastavalt rs = 0,9, rs = 0,8 ja rs = 0,8. Alkoholi ja narkootiliste ainete ning silma klaaskehavedelikust määratud kaaliumi, hüpoksantiini tasemete vahel statistiliselt olulist seost ei leitud. Teadustöö tulemused on kasutusel igapäevaselt kohtuarstlike ekspertiiside tegemisel surmaaja määramisel.