See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM05-57
EKRM05-57 "Eesti emakeeleõpetuse infokeskus ja andmebaasid (1.01.2005−31.12.2006)", Krista Kerge, Tallinna Ülikool.
EKRM05-57
Eesti emakeeleõpetuse infokeskus ja andmebaasid
1.01.2005
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2005−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2005−31.12.2005110 000,00 EEK (7 030,28 EUR)
01.01.2006−31.12.2006110 000,00 EEK (7 030,28 EUR)
14 060,56 EUR

Töö eesmärk on panna alus eesti keele kui emakeele õpetamist puudutava info keskusele, mitte ülesandeks on nii asjakohase XX saj kui ka värske metoodikateabe ja õpivara koondamine ning kättesaadavaks tegemine eesti keele Õppe uurijatele, uid-ja erididaktikatele ning -metoodikutele, eesti keele Õpetajatele ja üliõpilastele. Projekti raames on kavas luua ka Õpetajate infovõrgustik, mis võimaldaks efektiivset tagasisidet erinevate metoodikate ja meetodite tõhususe kohta, arutelu praktika ja teaduse vahel jms. Eesti keei on kultuuri kandja, ühtaegu õppimise eesmärk ja põhivahend. Õppeainena ja õpetajahariduse osana hõlmab ta ühtlasi ilukirjanduse. Eesti keele õpetuse ajakohastamisest on 21. sajandi alguse eesti kultuuri kontekstis üks võtmeküsimusi: eesti omakeelse kultuuri püsimajäämine sõltub suures osas sellest, kuivõrd eesti keele õpetus suudab kasvatada noore põlvkonna eesti keele keskseks. Samas puudub Eestis keskus, kus oleksid koos kas või kõik eesti (emakeele) õpikud, töövihikud, metoodikakirjandus {k,a üldõpetuse osa, mis emakeelt hõlmab), ala inimeste bibliograafiad jms, mille üle juba Eesti Vabariigi esimesel perioodil on põhjust uhke olla ja mis lubaks metoodilise mõtte arengut nii kaardistada kui ka sellele toetuda. Kogude loomiseks ja täiendamiseks tuleb materjal kõigepealt bibliografeerida ja luua seda populariseeriv kõdu lehekülg. Viimane saab tulevikus asjatundjate ja ala õppijate infovõrgustiku aluseks, kuid bibliograafial on ka iseseisev kultuuriline väärtus. Tehtav oh eeltööks eesti keele metoodika uurimiskeskuse väljaarendamisele, mille ülesanne oleks koondada eesti keele metoodika alast uurimispotentsiaäli niihästi emakeele kui ka võõrkeeleõppe valdkonnas.