See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Mobilitas järeldoktori uurimistoetus" projekt MJD51
MJD51 (MJD51) "Sette poorivee fluorestsentsiindeksi rakendamisvõimalused madala suurjärve paleolimnoloogilistes uuringutes. (1.06.2010−31.05.2013)", Anu Kisand, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Geoloogia Instituut.
MJD51
Sette poorivee fluorestsentsiindeksi rakendamisvõimalused madala suurjärve paleolimnoloogilistes uuringutes.
Application of sediment pore water fluorescence index in paleolimnological studies of a large shallow lake.
1.06.2010
31.05.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Mobilitas järeldoktori uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.06.2013−31.05.20131 395 310,00 EEK (89 176,56 EUR)
89 176,56 EUR

Fluorescence index (FI) is a qualitative spectrofluorometric measure of the terrestrial vs. microbial origin of dissolved organic matter (DOM) in natural waters (McKnight et al., 2001). The method of FI has recently been introduced into paleolimnological sediment pore water studies for reconstructing the eutrophication history of lakes (Leeben et al., 2005). The aim of the present project is to estimate the impact of different environmental factors (sediment grain size distribution, different types of bottom vegetation, and microbial decomposition of DOM) on formation of FI values in the sediment pore water DOM of a large shallow lake; respective horizontal variation and small-scale variation in surface sediments will be estimated. A hypothesis is proposed claiming that the changes of the pore water FI values in the vertical sediment profiles of a large shallow lake with comparatively high ratio of catchment area to lake volume can be attributed to the changes in the autochtonous microbial production rather than changes in the catchment processes.