See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT34-30
IUT34-30 "Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimustes 19.-20. sajandil (1.01.2015−31.12.2020)", Lea Pild, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, maailma keelte ja kultuuride kolledž.
IUT34-30
Tõlkeideoloogia ja ideoloogia tõlkimine: kultuuridünaamika mehhanismid Eestis vene ja nõukogude võimu tingimustes 19.-20. sajandil
Ideology of Translation and Translation of Ideology: Mechanisms of Cultural Dynamics under the Russian Empire and Soviet Power in Estonia in the 19th – 20th Centuries
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH595 Vene keel ja kirjandus 6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201555 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201655 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201755 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201855 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201955 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202055 000,00 EUR
330 000,00 EUR

Uurimisobjektiks on 19.-20.saj Eesti kultuur Venemaa impeeriumi ja NLiidu võimu tingimustes, selles kultuurikeskkonnas toimunud pöördelised protsessid, nende ühised jooned ja erisused. Analüüsitakse läbi tõlkeajaloo kultuurilisi vastupanumehhanisme ja kohandumisi, mille Tsaari-Venemaa ja NLiidu poliitika kutsus esile Eesti (sh endiste Eesti- ja Liivimaa) kultuuriruumis. Projekt on uuenduslik teoreetilises plaanis ja suure rakendusliku potentsiaaliga. Kirjandus-ja kultuuriprotsessi käsitletakse kompleksselt, dünaamilise fenomenina valitseva ideoloogia ja mitteametliku kultuuri vastasseisu taustal. Tõlke mõiste on projekti kontekstis avar, sisaldades interlingvistilist ja intersemiootilist aspekti, mis eeldab kultuurimuutuste vaatlemist tõlkekultuuri raames ja kõigi kultuuriliikide vahendustegevuses (kirjandus, teater, film, filosoofia). Projekt panustab Eesti rahvuskultuuri ja rahvusteaduste arengusse, avardades rahvuskultuuri ajaloo käsitlust ja Eesti ühiskonna lõimumisprotsesse.
We will study Estonian culture of the 19th-20th century in the context of the Russian Empire and the USSR, pivotal processes in the cultural context, the commonalities and differences of the latter. Relying on translation history we will analyze the mechanisms of cultural resistance and adjustment evoked by the policies of imperial power in the Estonian (former Livonia, incl.) cultural space. Literary and cultural processes are treated as a complex and dynamic phenomenon on the background of the opposition of the dominant ideology and unofficial culture. Translation is understood both the in interlingual and intersemiotic aspects. Cultural changes will be viewed within the translation culture and in the mediating activity of literature, theatre, film, philosophy. The project contributes to the development of Estonian culture and its research, expanding its cultural history by studying of impact of other cultures and provides explanation of the integration process of Estonian society.
Uurimust võib pidada panuseks eesti tõlkeloo arengusse. 19.-21.saj vene kirjanduse tõlked eesti keelde ei ole mitmetel ajaloolis-kultuurilistel põhjustel veel muutunud eesti tõlkeajaloo uurimisel põhjaliku üldistava ega süvaanalüüsi objektiks. 20. saj alguses määras suhtumise vene kirjandusse paljuski ära nooreestlaste prantsuse ja skandinaavia kirjanduse eelistus. Teadaolevalt oli huvi vähenemine vene kirjanduse vastu Noor-Eesti ajajärgul tingitud selle seotusest Vene impeeriumi ideoloogilise kontekstiga, eriti silmas pidades 1880. a. alanud niinimetatud venestusaega keiserliku Venemaa Balti kubermangudes. Eesti Vabariigis 1920.–1930. a. huvi vene kirjanduse tõlkimise vastu tõusis ning algas suurte vene kirjandusklassikute eestindamine. 1940.a. see loomulik protsess pidurdus, vahetudes ametliku ideoloogia survega tõlkekirjanduse funktsioneerimisele. Uurimus näitab,et nõukogude ideoloogia sissetung sai tasakaalustatud mitmesuguste tõlkestrateegiatega, mis võimaldasid eesti tõlkekirjanduse dünaamilise arengu ka nendel, eesti kultuuri jaoks rasketel aastatel. Põhiline tähelepanu oli suunatud vastuvõtva kultuuri ja "kodustava" tõlke erisustele, kuid oluline roll meie töödes kuulub ka lähtetekstide analüüsile, mida meie teada pole seni keegi põhjalikult uurinud. Töö tulemused kajastuvad neljas artiklite kogumikus ning kahes monograafias, mis on kättesaadavad nii raamatukogudes kui ka elektroonselt. Oluliseks pean projekti liikmete koostööd teiste erialade esindajatega Tartu ja Tallinna ülikoolist. Kahtlemata võib produktiivseks pidada, et grandi põhitäitjad ning täitjad olid erinevate erialade esindajad.Kuna teaduse rahvusvahelistumise protsess toimub Eestis juba ammu, siis tuleks mainida ka tihedaid grandiväliseid kontakte teadlastega Saksamaalt, Iisraelist, Rootsist, Soomest ja Venemaalt. Oluline õnnestumine on kindlasti ka Eesti Kirjandusmuuseumi kutsele järgnenud vene kirjanduse tõlkeideoloogia erinumbri koostamine ja kirjastamine ajakirjas "Methis" eesti keeles.