"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8347
ETF8347 "KOLLEKTIIVSED IDENTITEEDID EESTIS MUUTUNUD RAHVUSLIK-POLIITILISES JA MAJANDUSLIKUS KONTEKSTIS (1.01.2010−31.12.2013)", Triin Vihalemm, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF8347
KOLLEKTIIVSED IDENTITEEDID EESTIS MUUTUNUD RAHVUSLIK-POLIITILISES JA MAJANDUSLIKUS KONTEKSTIS
COLLECTIVE IDENTITIES IN ESTONIA IN THE CHANGED POLITICAL AND ECONOMIC CONTEXT
1.01.2010
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2010−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010198 000,00 EEK (12 654,51 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 654,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 654,00 EUR
01.01.2013−31.12.201312 654,00 EUR
50 616,51 EUR

Grandiprojektis analüüsitakse kollektiivseid identiteetide kui olulist ühiskonna jätkusuutlikkuse ressurssi Eestis majanduskriisi ja kaasneva ühiskondliku pinge kontekstis. Teoreetiliseks aluseks on hilisindustriaalsete ühiskondade kultuurilise transformatsiooni kontseptsioonid. Empiiriliste uuringute objektiks on etniline identiteet, mis on Eesti elanike kollektiivsetes enesemääratluses kesksel positsioonil. Eesmärk on leida, millised on Eesti elanike etnilise identiteedi (taas)loome viisid - millistele kultuurilistele konstruktsioonidele ning keelelistele praktikatele need tuginevad? Millised on eeldused identiteetide edasisteks arenguteks? Uurimisülesannete püstitamisel on kasutatud kohalike ja rahvusvaheliste uurijate poolt avaldatut ning eelmise eduka grandiprojekti (nr 5845) uurimistulemusi. Uurimise põhiteemad: 1) Eestlaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Tekstianalüüsi meetodeid kasutades uuritakse keelepoliitikat kui keskset identiteedi kehtestamise instrumenti ning seonduvaid probleeme; küsitlusmeetodil uuritakse isikutasandi identiteedistruktuure. 2) Venelaste identiteediloome ja selle võimalik muutumine. Tööhüpotees on, et senine venekeelse elanikkonna identiteetide fragmenteeritus ei säili ning ülekaalu saavutab üks, kollektiivset mobilisatsiooni tekitav, identiteediloome viis. Peamised kaks “võistlevat” võimalust on kohalik vähemusidentiteet ja Venemaaga seotud diasporaa-identiteet. Kavas on ulatuslik võrdlev uuring Eestis ja Venemaal, mis käsitleb etnilist identiteeti, selle seosed keele, religiooni jt kultuurikomponentidega, samuti poliitilise käitumisega. Peamine koostööpartner on professor Cynthia Kaplan, Santa Barbara Ülikool, USA ja professor Leokadia Drobiževa, Venemaa Teaduste Akadeemia Sotsioloogiainstituut. 3) Kas keeleliselt “integreerunud” venelastest Eestis võib kujuneda eliit või ähvardab neid kultuuriline marginaliseerumine? Kavas fookusgrupid, süvaintervjuud, keelekümbluse läbinud laste juhtumiuuring. Grandiprojektis osalevad põhitäitjatena dotsent Triin Vihalemm, kaks doktorikraadiga teadurit (Anu Masso, Valeria Jakobson) ja kolm doktoranti (Maarja Siiner, Maie Kiisel ja Tõnu Tender). Eesmärgiks on vähemalt kaheksa 1.1. või 1.2. kategooria teadusartikli avaldamine ja kolme doktoridissertatsiooni kaitsmine. Projekti teaduslikke tulemusi on kavas rakendada riikliku integratsiooniprogrammi ja Integratsiooni Sihtasutuse kommunikatsiooniprojektide edendamisel.
The grant project will continue the analysis of collective identities as an important resource of sustainability in the context of the economic recession which is accompanied by growing social tension. The theoretical framework of the project is based on the concepts of cultural transformation of late-industrial welfare societies. The object of empirical studies is ethnic identity which has a central role in the self-determination of the population of Estonia. The aim of the project is to explore which are the ways of ethnic identity (re)construction in Estonia; on which symbols and linguistic practices is it based and which are the prerequisites for further identity development. The working hypotheses base largely on the results of the previous grant project (No 5845). The main topics: 1) Identity dynamic among ethnic Estonians. The main methods are text analysis, focused on the language policy as the central instrument in identity-construction and statistical analysis of interview data explaining the identity structures. 2) Identity dynamics among Russians in Estonia. The fragmentation of the Russian-speaking population might transform into the collective mobilization around certain identity pattern. In-depth interviews and comparative surveys in Estonia and Russia concerning ethnic identity and its relation with language, religion and other components of culture as well as political behavior, will be carried out. The main partners are Prof Cynthia Kaplan from Santa Barbara University, USA, and Prof Leokadia Drobizheva from the Institute of Sociology of the Russian Academy of Sciences. 3. Will the linguistically „integrated” Russians in Estonia form an elite in Estonian society or is there a danger that they will be culturally marginalized? Main methods used here are focus groups, case studies with youngsters once participated in a language immersion program as children, in-depth interviews, observation etc.. The aim is to publish at least eight articles of category 1.1. or category 1.2. and to finish three doctoral theses. The findings will be used to promote the state integration program and communication projects of the Integration Foundation.