See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT1598
PUT1598 "Kasvuhoonegaaside emissiooni hindamine tugevalt aluselistes, II ja III tüüpi, Eesti järvedes. (1.01.2017−31.12.2020)", Eva-Ingrid Rõõm, Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
PUT1598
Kasvuhoonegaaside emissiooni hindamine tugevalt aluselistes, II ja III tüüpi, Eesti järvedes.
Evaluation of Greenhouse Gas Emission from type II and III Estonian Lakes with High Alkalinity
1.01.2017
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB260 Hüdrobioloogia, mere-bioloogia, veeökoloogia, limnoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt90,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.11. Keemia ja keemiatehnikaP300 Analüütiline keemia 1.3. Keemiateadused (keemia ja muud seotud teadused)10,0
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201750 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201850 000,00 EUR
01.01.2019−31.12.201950 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.202050 000,00 EUR
200 000,00 EUR

Oma varasemates projektides on taotleja tegelenud EL veepoliitika raamdirektiivi alusel I ja VI tüüpi Eesti järvede aastaste kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonibilansside uurimisega. Uuritud on Võrtsjärv (tüüp VI) ning 7 erineva suuruse, sügavuse ning troofsusega ülikaredaveelist järve (tüüp I). Taotlejale teadaolevatel andmetel on need ainsad senini tehtud KHG emissiooniuuringud Eesti järvedel ning teadmised järvede KHG emissooni osakaalust kogu Eesti süsinikuemissiooni kontekstis on veel väga puudulikud. Antud projekti põhieesmärgiks on hinnata II ja III tüüpi (mõlemad tugevalt karbonaatsed) Eesti järvede aastane KHG emissioonibilanss. Erilist tähelepanu pööratakse järgmistele aspektidele: 1) Jääaluse periood mõju CO2 koguemissioonile järvest. 2) Kihistumise mõju KHG aastasele emissioonibilansile. 3) KHG emissioon litoraalist, selle ööpäevane ning hooajaline varieeruvus ja domineerivate helofüütsete liikide roll KHG-de emissiooni võimendamisel ning vähendamisel.
In applicant’s earlier projects (JD109 and ETF8486, see also page of R&I activities), annual GHG emission balances of some Estonian lake types have been estimated: type VI – Lake Võrtsjärv (only representative) – and type I (lakes with very high alkalinity) as an example of 7 lakes with different size, depth and trophic state. In applicant's knowledge, these are the only estimations of GHG emissions of Estonian lakes and the knowledge of general role of lakes in Estonian GHG emission budget is still very deficient. The main aim of this project is to estimate annual GHG emission budget of Estonian lake types II and III (Table 2), both with high alkalinity. The special attention will be paid to following aspects: 1) The role of under-ice period as a cause of CO2 emissions. 2) The role of stratification in lakes annual GHG balance. 3) Littoral GHG emission, its diurnal and seasonal variability, role of dominant aerenchymous helophyte species as amplifiers or reducers of GHG emissions.