See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"RITA2" projekt 20204
20204 (20204) "Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale (3.07.2020−20.10.2020)", Kristi Raik, Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus .
20204
20204
Koroonakriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale
The coronary crisis and challenges to Estonian foreign policy
3.07.2020
20.10.2020
Teadus- ja arendusprojekt
RITA2
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.6 Politoloogia100,0
PerioodSumma
03.07.2020−20.10.202025 000,00 EUR
25 000,00 EUR

Uuring analüüsib 2020. aasta märtsist maikuu lõpuni Covid-19 viiruse pandeemia mõju Eesti välispoliitikale ning võimalusi tugevdada kriisiohjet ja rahvusvahelist koostööd, et valmistuda tulevasteks kriisideks. Uuring hõlmab välisministeeriumi kriisiohje tegevust, koostööd Põhja-Balti riikide ja Poolaga, Euroopa Liidu rolli kriisi reguleerimisel ning kriisi globaalset reguleerimist ja Hiina rolli.
Koroonakriisi õppetunnid ja poliitikasoovitused Välisministeeriumi üldine kriisiohje tegevus 1. Parandada valmisolekut eri tüüpi kriisideks, lähtudes laiast julgeolekukontseptsioonist. Harjutada erinevaid kriisistsenaariume. Samal ajal säilitada paindlikkus: iga kriis on erinev ja nõuab „raamist väljas mõtlemist“ ning kriisiohje struktuuride ja meetmete loovat kohaldamist vastavalt olukorrale. 2. Tänapäeva kriisidel on sageli globaalne mõõde; koroonakriisi puhul väljendus see eriti tugevalt. Kriiside ilmingud ja mõjud ületavad riigipiire ja nende lahendamine eeldab rahvusvahelist koostööd. Seega peab välisministeerium olema valmis ja suuteline panustama eri valdkondade kriiside lahendamisse koostöös erialaekspertidega (nt tervis, keskkond, majandus, küberruum, transport). 3. Tulenevalt Eesti geograafilisest ja geopoliitilisest asendist on meil oht sattuda kriisiolukorras isolatsiooni. Tuleb pöörata erilist tähelepanu sellele, kuidas strateegilise tähtsusega ühendused (sh lennu-, maismaa- ja mereteed) lahti hoida, aga ka valmis olla nende võimalikuks sulgumiseks. 4. Tugevdada välisministeeriumi võimekust infot süsteemselt koguda, töödelda ja analüüsida. Parandada tehnoloogilisi vahendeid ja panustada sisulise, poliitilist otsustamist toetava analüüsivõimekuse tugevdamisse. 5. Jagada kriisiolukorras aktiivselt ja koordineeritult infot nii siseriiklikult kui ka välismaalimale. 6. Panustada jätkuvalt võimekusse kodanikke kriisioludes nõustada ja abistada. Säilitada tugev konsulite võrgustik. Välisministeeriumi pakutav konsulaarabi on kriisioludes eluliselt oluline ja mõjutab riigi mainet kodanike silmis. 7. Pöörata tähelepanu välisministeeriumi töötajate jõuvarudele ja meeskonnatundele kriisioludes, nt vahetades regulaarselt kriisistaabi töötajaid ja otsides võimalusi ülekoormatud saatkondade toetamiseks peamajast. 8. Taotleda selget tööjaotust eri ametkondade vahel, vältida ülesannete dubleerimist (nt välis-, sotsiaal- ja siseministeerium, Riigikantselei). 9. Otsida aktiivselt võimalusi kasutada erasektori abi kriisi reguleerimisel (nt transpordifirmad, reisibürood, avalikest allikatest info kogumine ja töötlemine). Koostöö liitlaste ja partneritega, eriti lähipiirkonnas 10. Säilitada kriisiolukorras aktiivne suhtlus lähipiirkonna riikide ja teiste oluliste partneritega. See eeldab regulaarset ametkondadevahelist suhtlust kriisivälisel ajal; eriti väärtuslikud on kriisioludes eelnevalt loodud isiklikud kontaktid. Seega kannustada diplomaate ja ametnikke lähiregioonis kontakte looma, et tekiks koostööharjumus ja laialdased võrgustikud. 11. Näidata ka edaspidi kriisioludes üles solidaarsust liitlaste ja partnerite suhtes, mitte ainult oodata solidaarsust ja abi teistelt. 31 12. Kriis näitas Balti riikide võimet erandlikus olukorras kiirelt ja paindlikult koostööd teha. Et seda veelgi tugevdada, võiks kaaluda Balti riikide vahel kriisistruktuuride loomist, mis teeniksid infojagamis- ja koordineerimisplatvormidena. 13. Kriis pani proovile Põhjala-Balti regionaalse koostöö laiemalt. Mõelda läbi võimalused toetuda regionaalse koostöö struktuuridele ja võrgustikele kriisioludes. Hinnata ka regionaalse koostöö tervikpilti ja võimalusi tugevdada selle juhtimist ja praktikat nii Tallinnas, Põhjala-Balti pealinnades kui ka rahvusvahelistes koostööformaatides. Näiteks aitas tihe kontakt ELi poliitikaraamistikus kaasa Eesti kriisiaegsele suhtlusele Põhja- ja Baltimaadega (NB6 grupp). 14. Edendada regionaalselt digiteenuste ühtlustamist, kasutades ära koroonakriisis tekkinud positiivset pinnast. Kriis näitas, et digiteenuste laialdane levik ja ühildumine lihtsustab nii ametnike kui ka kodanike tegevust. 15. Mõtestada lahti Poola tegevus kriisi puhkemisel ja selle mõjud Eesti julgeolekule. Panustada jätkuvalt julgeolekukoostöösse Poolaga, kuid samal ajal arvestada võimalike negatiivsete üllatustega ka tulevastes kriisides. 16. Juurutada Eesti välispoliitikas praktikat jagada regulaarset infot oma naabritega Eestis toimuvate arengute ja otsuste kohta, eriti kriiside ennetamise ja reguleerimise küsimustes. EL tasandi koostöö 17. Covid-19 pandeemia näol on tegu mitmetahulise kriisiga, mis pani proovile ELi alustalad, eriti siseturu ja inimeste vaba liikumise. Kriis näitas, et ELi tasandi koostöö on hädavajalik liikmesriikide, sh Eesti huvide kaitsmiseks. 18. Suunata tähelepanu ELi olemasolevate pädevuste raames kriisiohje valdkondadele, kus saab parandada üleeuroopalist koostööd, mis ühtlasi aitaks leevendada liikmesriikide välisteenistuste jt ametkondade koormust. Need valdkonnad on näiteks riskianalüüsid, eelhoiatus- ja kriisiennetusvõimekus, kogu maailma hõlmava andmestiku kogumise ja infotöötluse võimekus, meditsiinitarvete jm ühishanked. 19. Jätkata arutelu ELi delegatsioonide ülesannete üle, et tugevdada nende konsulaarfunktsiooni eriti nendes kolmandates riikides, kus paljudel liikmesriikidel esindused puuduvad. 20. Osaleda ka edaspidi aktiivselt ja pakkuda Eesti oskusteavet ELi digipööret ja ühtset digiturgu käsitlevates aruteludes, kasutades ära kriisi tagajärjel tekkinud suurenenud vajadust ja huvi digiteenuste järele. Juba praegu on Eestis kasutusel praktikad ja lahendused, mille üleeuroopalise juurutamise vastu tuntakse huvi ELi tasandil. Samal ajal peaks Eesti tagama võimekuse suurenenud digitoodete nõudlusega toime tulla. 21. Panustada ELi sisepiiride sulgemise põhimõtete ja korra tugevdamisse, arvestades Eesti huviga säilitada elutähtsad ühendused ja vältida üllatuslikke piiranguid. Globaalsed õppetunnid 22. Covid-19 näitas Hiina vastutustundetut käitumist, aga ka tema kasvanud globaalset mõjukust. Hiina keskendus viiruse levides oma vastutuse ja vigade varjamisele ja 32 positiivse kuvandi propageerimisele maailmas. Kriis on lisanud mh Euroopas kahtlusi, kas Hiinat võib pidada usaldusväärseks partneriks globaalsete probleemide lahendamisel. 23. Tulenevalt Hiina mõju kasvust on otstarbekas ka Eestis investeerida Hiina arengute jälgimisse ja keeleoskuse parandamisse. Näiteks sõltus Taiwani edukus koroonakriisile reageerimisel paljuski heast Hiina tundmisest. ERR võiks kaaluda hiina keelt oskava väliskorrespondendi lähetamist Hiina. 24. Kriis tõi esile Euroopa riikide tarneahelate sõltuvuse Hiinast, mis suurendab Euroopa haavatavust Hiina mõjutustegevusele eriti kriisioludes, aga ka väljaspool kriise. Seetõttu peavad EL ja liikmesriigid kasutusele võtma uusi meetmeid, et vähendada sõltuvust Hiina päritolu kriitilise tähtsusega toodetest mh meditsiinivaldkonnas, ja muutma tarneahelaid mitmekesisemaks. 25. ELil ja liikmesriikidel tuleks võtta meetmeid, et kaitsta ühisturgu Hiina riigiabi poolt põhjustatud ebaausast konkurentsist ja piirata välisinvesteeringuid strateegilise tähtsusega valdkondadesse. 26. Hiina valeinfo kampaaniad ja panustamine oma diskursiivse jõu tugevdamisse on tekitanud vajaduse tugevdada rahvusvahelist koostööd desinformatsioonivastases võitluses, et sõnavabaduse ja inimõiguste kaitsel koos samameelsete riikidega vastu astuda Hiina agressiivsele välispoliitikale. 27. Covid-19 näitas rahvusvahelise mitmepoolse koostöö, eriti ÜRO struktuuride muutumist varasemast enam kahe suurriigi, USA ja Hiina vahelise võitluse areeniks. Hiina kasvanud mõju ÜROs peegeldus WHO aeglases ja Hiinat soosivas reaktsioonis viiruse leviku tõkestamisel. Väikeriigid, sh Eesti, peavad üha enam pingutama, et edendada rahvusvahelist koostööd riigiüleste probleemide lahendamiseks. 28. Erinevalt varasematest vastavatest kriisidest ei võtnud USA globaalset juhtrolli pandeemia peatamiseks. USA suutmatus ja soovimatus juhtida rahvusvahelist koostööd koroonakriisi reguleerimisel tekitab küsimuse, kas Eesti kõige tähtsamalt liitlaselt võib oodata sarnast käitumist ka tulevastes kriisides. 29. Eestil tasub jätkuvalt aktiivselt kasutada oma ajutist liikmesust ÜRO julgeolekunõukogus, et tõsta esile meie julgeolekut ohustavaid arenguid, olgu selleks pandeemia või inimõiguste rikkumised Valgevenes ja Krimmis. Eesti kogemus on näidanud, et väikeriik saab kaasa aidata lahenduste otsimisele ja samal ajal tugevdada oma rahvusvahelist nähtavust ja mõju. 30. Nagu regionaalsel ja EL-i tasandil, on ka globaalselt kasvanud huvi Eesti kogemuste ja oskusteabe vastu digiühiskonna arendamisel, digilahenduste kasutamisel rahvusvahelises koostöös ja küberjulgeoleku tugevdamisel. Seega tuleb jätkuvalt panustada Eesti aktiivsele tegevusele ja positiivse kuvandi säilitamisele digi- ja kübervaldkonnas mh ÜRO ja selle julgeolekunõukogu raames.