"Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu" projekt EKKM09-102
EKKM09-102 "Vanausulised kultuurimälu kandjana (1.01.2009−31.12.2013)", Irina Külmoja, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKKM09-102
Vanausulised kultuurimälu kandjana
1.01.2009
31.12.2013
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja kultuurimälu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH401 Dialektoloogia6.2. Keeleteadus ja kirjandus40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)40,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH352 Grammatika, semantika, semiootika, süntaks 6.2. Keeleteadus ja kirjandus20,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2013
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009188 200,00 EEK (12 028,17 EUR)
01.01.2010−31.12.2010100 000,00 EEK (6 391,16 EUR)
01.01.2011−31.12.20116 390,00 EUR
01.01.2012−31.12.20126 500,00 EUR
01.01.2013−31.12.20137 366,00 EUR
38 675,33 EUR

Uurimuse taust ja eesmärgid Vene vanausulised on Eesti põliselanikud, kes on asunud siia 17.-18. sajandil (mõningate hüpoteeside järgi varemgi) ning jaganud kõiki Eesti ajaloo keerdkäike. Eesti Vanausuliste Koguduste Liidu ja Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühingu esimehe P. Varunini andmeil elab Eestis praegu veidi üle 10 000 vanausulise ja nende järglase. Sajandeid on vanausulised elanud kõrvuti eestlastega, sulandumata, säilitades identiteedi ja omapära, olles siiski mõjutatud eesti keelest ja kultuurist. Nad moodustavad rahvakillu, mis tunnetab end etnilise tervikuna. Vanausuliste kultuur ja keel selle osana on osa Eesti kultuurist ning selle uurimine annab panuse Eesti kultuuri uurimisse. Vanausuliste ajalugu kajastub nende kultuurimälus suuliste jutustuste kaudu, mida praegu saab veel viimaseid aastaid salvestada tekstidena kohalikus murdes. Viimasel on küllalt palju sarnasusi vene loode murretega, eriti Pihkva oblasti lõuna osa omadega, nagu on näidanud eelmise projekti kestel kogutud materjal. Samas demonstreerib see murre keele arengut pideva kontakti tingimustes, kuna suurem osa vanausulisi on kakskeelsed. Vanausulisi Eestis on uuritud seoses Peipsimaa ajaloo ja murretega juba möödunud sajandi keskel (A. Moora, J. Richter, T. Murnikova), hiljem E. Berg ja H. Kulu (1996). 1995. a. on taasalustatud neid uuringuid ka TÜ slaavi filoloogia osakonnas, viimase 4 aasta jooksul riiklikust programmist rahastatava projekti „Vanausulised Eestis: identiteet ja rahvuslik mälu kakskeelses keskkonnas” raames. Projekti kestel on salvestatud üle 100 tunni murdetekste enam kui 50 murdejuhilt, millest osa on litereeritud ja avaldatud. Ilmunud on 3 raamatut, üle 20 artikli, projekti täitjad on esinenud paljude ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel. Huvi vanausuliste fenomeni vastu on suur kogu maailmas, nende uuringutega tegeletakse nii Venemaal kui Lääne-Euroopas ja USA-s. Suurem osa vene vanausulistest Eestis elab Peipsi läänerannikul, kus on säilinud ka murdekeel. Koostöö Venemaa TA Vene Keele Instituudi murdeuurijatega näitas, et Eesti territooriumil on vanausuliste murded säilinud märksa paremini, kui Peipsi idarannikul Pihkva oblastis, kus neid on tugevasti mõjutanud kirjakeel. Ent Eesti peipsiäärsete külade elanikkond vananeb, töövõimelised noored lahkuvad küladest. See mõjutab ühiskondlikku ja kultuurielu, samuti keelt. Seega on just praegu väga oluline vanausuliste traditsioonilise keele- ja kultuuripärandi kogumine, kuni veel on elus selle kandjaid. Projekti edukaks läbiviimiseks jätkatakse koostööd Tartumaa Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusühinguga, mis on väga oluline ekspeditsioonide edukaks korraldamiseks, kuna vanausuliste kogukond on küllaltki suletud. Kavandatava projekti eesmärkideks on: 1. Koguda ja salvestada murdetekste säilitamaks unikaalset keele- ja kultuuripärandit. Kavas on jätkata välitöid, kogudes vanausuliste mälestusi ja salvestades nende murret. Salvestusi on vaja teha Berezje ja Lübnitsa külas, samuti Piirissaarel. Uurimata on murde olemasolu Vara vallas Koosa lähistel - Kargaja ja Kirepi külas, mis on saanud alguse vanausuliste väljarändest sisemaale. Peab salvestama ka juba tuntud murdejuhte teistes külades temaatiliste küsimustike alusel sõnavara täpsustamiseks. Murdeekspeditsioonides osalevad eelmise projekti põhitäitjad, lisandub 2 uut inimest. 2. Litereerida murdetekste, tehes need uurijaile kättesaadavaks ning valmistades ette nende avaldamist. Selleks on tarvis jätkata juba kogutud ja kogutava materjali töötlemist, mis on väga mahukas ja aeganõudev töö. Seda teevad kõik projektis osalejad, kavas on kaasata esmalitereerimisse ka magistrante ja doktorante. Saadud materjale saavad kasutada nii keeleuurijad ja etnoloogid, kui ka „Eesti elulugude“ jätkuköidete koostajad. 3. Analüüsida murdetekste erinevaist aspektidest loomaks terviklikku ettekujutust vene murretest Eestis ning valmistades ette murdesõnastiku käsikirja. Analüüs hõlmab kõiki keele tasandeid, põhitähelepanu on sõnavaral, lausel ja tekstil, tehakse ka sõnavara etümoloogilist analüüsi. Vanausuliste murretes on säilinud palju arhailisi jooni. Osa neist ootab veel uurimist. Vaja on võrrelda vanausuliste murrakuid teiste vene murretega Eestis (Lämmijärve, Peipsi põhjaranniku ja Narva jõe äärsetes külades), see töö on algjärgus. Murdetekste analüüsivad ja avaldavad selle tulemusi ettekannete ja artiklite kujul kõik projekti täitjad. Kavas on korraldada uuringuteemaline rahvusvaheline konverents (2011.a.) ning koostada ja kirjastada ka oma jätkväljaande eriköide, osa materjale paigutada veebileheküljele. 4. Kirjeldada vanausulisi puudutavaid arhiivimaterjale edaspidiseks digitaliseerimiseks ja uuringute hõlbustamiseks. Vanausulisi puudutavaid ning uurimist vajavaid arhiivimaterjale leidub EAA-s, Eesti Kirjandusmuuseumis, TÜ-s, koguduste ja eraisikute arhiivides. Korrastamist ja kirjeldamist väärib ka TÜ vene keele õppetooli möödunud sajandil kogunenud käsikirjaline murdearhiiv. Osa materjale digitaliseeritakse.