See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalse uurimistoetuse rühmagrant" projekt PRG433
PRG433 "Sulgrakkude CO2 signalisatsiooni selgitamine põuakindlate taimede disainimiseks (1.01.2019−31.12.2023)", Hannes Kollist, Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, tehnoloogiainstituut.
PRG433
Sulgrakkude CO2 signalisatsiooni selgitamine põuakindlate taimede disainimiseks
Unlocking the potential of guard cell CO2 signaling for designing drought-tolerant plants
1.01.2019
31.12.2023
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalse uurimistoetuse rühmagrant
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.3. GeneetikaB225 Taimegeneetika1.6 Bioteadused34,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.6. PõllumajandusteadusB225 Taimegeneetika4.4 Põllumajanduslik biotehnoloogia33,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.1. BiokeemiaB191 Taimebiokeemia1.6 Bioteadused33,0
PerioodSumma
01.01.2019−31.12.2019200 000,00 EUR
01.01.2020−31.12.2020257 125,00 EUR
457 125,00 EUR

Taimed toodavad päikeseenergia abil atmosfääri CO2-st biomassi, millest sõltub elu maal. Sulgrakkudest moodustuvad õhulõhed on poorid, mille kaudu pääseb CO2 taimelehte, samas kaasneb sellega vee aurumine taimelehest välja. Tõhusalt CO2 omastavate, kuid samas põuakindlate taimede aretamiseks peame mõistma õhulõhe sulgrakkudes toimivaid signalisatsiooniradu. Kirjeldasime hiljuti signaalirada, mis mõjutab õhulõhede avanemist ja sulgumist õhu CO2 kontsentratsiooni muutudes. Antud projektis selgitame selle mehhanismi molekulaarseid aluseid ja kasutame meie loodud taimeliine, mis ei sulge õhulõhesid CO2 toimel, et tuvastada õhulõhede regulatsioonis osalevaid uusi komponente. Saadud teadmiste rakendamiseks kasutame genoomide editeerimise tehnoloogiaid, et mõjutada põllumajanduslikult oluliste liikide veekasutust tulevikukliima tingimustes.
Almost all life on Earth depends on plants that produce biomass using solar energy and CO2 from the air. Plants take up CO2 through small pores, stomata in the leaf surface. At the same time, they lose water. When the CO2 concentration in the air increases, stomata close partially. This reduces water loss and could improve the water economy. The magnitude of this response, however, varies greatly among species and cultivars. To breed crops that will use less water in a future climate we need to know how plants sense and respond to CO2. We have identified several proteins that regulate the stomatal response to changes in CO2 concentration. In this project we will study molecular basis of this regulation and search for additional genes involved in CO2 signaling. This will be achieved by studying plant lines that do not respond to changes in the CO2 concentration. We will use these findings to develop more water-efficient crops for a future climate.