"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7614
ETF7614 "Kultuurilised alusväärtussüsteemid ning nende korrelaadid Euroopa väärtusuuringu ning Euroopa sotsiaaluuringu andmestike alusel (1.01.2008−31.12.2010)", Indrek Tart, Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituut, Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond.
ETF7614
Kultuurilised alusväärtussüsteemid ning nende korrelaadid Euroopa väärtusuuringu ning Euroopa sotsiaaluuringu andmestike alusel
Culture-level dimensions of Basic Human Values and their Correlates in Europe, based on data from the European Value Survey and the European Social Survey
1.01.2008
31.12.2010
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Eesti Humanitaarinstituutkoordinaator15.01.2008−31.12.2010
Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2008−14.01.2008
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008240 000,00 EEK (15 338,80 EUR)
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010209 760,00 EEK (13 406,11 EUR)
43 470,15 EUR

Üleilmastumise protsessi, mille üheks osaks on Euroopa kasvav integratsioon Euroopa Liidu näol, üha olulisemaks iseloomustajaks on erinevatest sotsialiseerimispaikadest pärit indiviidide suhteliselt suur liikuvus ühest geograafilisest (ja kultuurilisest) keskkonnast teise. Nii moodustuvad lisaks põlisrahvastele immigrantide kogukonnad, mille väärtusarusaamad lahknevad asukohamaa omadest. Seega on Euroopa riigid väärtussuhetelt üha kihilisemad. Sellele normaalsele liikuvusele lisandub 1989. aasta ajalooline murre, mis tõi kaasa täiesti omalaadsed immigratsioonipopulatsioonid (suhteliselt arvukad Lätis ja Eestis). Migrandid sattusid muutunud elukeskkonda, kus nende varasem eelisseisund oli lagunenud ning pidid kohanema uuesti, kasutades oma habituse põhijoonist, mille kandetaladeks on nii personaalne kui kultuuriline väärtussüsteem. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on kaardistada ja seletada sotsialismi kollapsi ning kogu kontinendi ümberstruktureerimise eel ja tagajärjel tekkinud Euroopa kultuuripõhist väärtusmaastikku. Uuringus kasutatakse põhiliselt Euroopa väärtusküsitlust (1991, 1995 ja 1999; tegemisel 2005) ning Euroopa sotsiaaluuringut (2002, 2004 ja 2006), mille andmestikke töödeldakse ja seletatakse kultuuridimensioonidest ning nende korrelaatidest lähtudes. Kultuuri kandvate ühikutena käsitletakse põhiliselt etnilis-keelelisi kogukondi, mitte tervikriiklusi nagu on olnud senini kombeks. Kontrollitakse nii nende väärtussüsteemide ajalist pidevust (kas eri aastate küsitluste tulemused kattuvad) kui ka ruumilist ulatuvust (migrandid väljaspool isamaad) ning nende sotsiaalseid ja kultuurilisi korrelaate (identiteeti, perearusaamu, loodushoiu mõistmist jmt). Uurimiseks kasutatakse mitmekesist kirjeldavat ja modelleerivat aparatuuri (faktoranalüüs, korrespondentsanalüüs, multidimensionaalne skaleerimine, sotsiaalvõrgustikuline visualiseerimine jne). Töö tulemusena selgendub eurooplaste (sh eestlaste kui eurooplaste) kultuuriline (suhestatud) väärtusolemine, millele saab põhistada uue teadmise otsinguid ühiskonna ja kultuuri valdkonnas ning mille kaudu seletada multikultuurilise keskkonna praktilisi arenguid ja konflikte, tasakaaluvõimalusi.
One of the most important counterparts of the process of globalization, the latter being expressed in the growing integration of Europe into the European Union, is the relatively intensive flow of people from one geographical (and cultural) region to another. Immigrant populations carry with them the human value preferences that took shape in quite different living environments than those of their current host country. In general European countries acquire more and more layers in their national value structures. The civilizational break of 1989 created some quite singular immigrant populations (relatively large ones in Latvia and Estonia) who happened to live through drastically changing residencies, with their previous preferential positions breaking up. Thus they had to adapt to the new situation using the main features of their habitus to keep and adjust their personal and cultural value orientation structure. The purpose of this research is to map and interpret the landscape of values in Europe before and after those recent changes. The primary data sources are the European Value Survey (1991, 1995 and 1999, next 2005) and the European Social Survey (2002, 2004 and 2006), which will be dealt and explained from cultural dimensions conceptualisation. Units will be made of ethnic-linguistic communities that may be different from the usual national wholes. Value systems stability over time (same question in different surveys) and extendedness over places (immigrants outside the farther-land) will be explored. Their social and cultural correlates (identity, family system, environmentalism etc) will be examined and worked out. Diverse descriptive and modelling apparatus (factor analysis, correspondent analysis, multidimensional scaling, visualization based on social networks analysis etc) will be used. The result will be clarification and justification of the Europeans (and Estonians as Europeans) cultural (relational) value-worlds which will be ground and source for future research as well as search for practical solutions and cultural balances of multicultural societies.