See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT428
PUT428 "Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914 (1.01.2014−31.12.2017)", Irina Paert, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, usuteaduskond.
PUT428
Altar ja klassituba: õigeusu koolid Balti provintsides 1870-1914
Altar and classroom: the Orthodox schools in the Baltic provinces 1870-1914
1.01.2014
31.12.2017
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH240 Tänapäeva ajalugu (umbes 1800 kuni 1914) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.2. TeoloogiaH180 Kristliku kiriku ajalugu 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)30,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.10. KasvatusteadusedS270 Pedagoogika ja didaktika5.3. Haridusteadused20,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201446 060,00 EUR
01.01.2015−31.12.201546 060,00 EUR
01.01.2016−31.12.201646 060,00 EUR
01.01.2017−31.12.201746 060,00 EUR
184 240,00 EUR

Projekt keskendub õigeusu algkoolidele Balti provintsides aastail 1870-1914 läbi ajaloolise etnograafia ja uue impeeriumi ajaloo perspektiive. Balti provintsides oli Vene Õigeusu Kirikul kontroll suure osa põhihariduse üle (umbes 1/5), mis oli proportsionaalselt võrreldav Vene Impeeriumiga tervikuna. Selle asemel, et näha õigeusu koole Baltimaades imperiaalse võimu passiivsete instrumentidena, soovitab projekt näha koole kohana, kus läbi hariduspoliitika toimub selle võimuga kohanemine, sellest mööda hiilimine või selle adapteerimine. Kasutades olemasolevaid rikkalikke arhiiviallikaid kiriku administratsiooni madalama taseme kohta, uurib projekt õigeusu koole kinnistununa kohaliku ühiskonna- ja usuelu reaalsusse, institutsioonidena, mis polnud immuunsed sotsiaalsetele konfliktidele ja modernsuse mõjudele.
The project will focus on the Orthodox elementary schools in the Baltic provinces during 1870-1914 through perspectives of historical ethnography and New Imperial history. In the Baltic provinces the Russian Orthodox church had control over a large share of primary education (about one fifth), which proportionately was comparable to the Russian Empire as a whole. Rather than seeing the Orthodox schools in the Baltic as passive instruments of Imperial power, the project proposes to assess the school as a site where the educational policies have been negotiated, co-opted, circumvented and adapted. Utilising rich archival evidence from the lower level of ecclesiastical administration, the project will study the Orthodox schools as deeply embedded in the realm of local social and religious life, as institutions that were not immune to social conflicts and forces of modernity.
Balti kubermangude haridustraditsioon oli Venemaa keisririigis vanim ja kõige enam arenenud. Esimesed koolid rajati siin juba keskajal. Luterliku kiriku koolivõrgustik laienes püsivalt läbi 18.-19. sajandi. Seepärast on üllatav, et õigeusu koolid, mida eesti keeles nimetati ka "vene usu koolideks", olid siin luterlike koolide kõrval väga hästi arenenud ja moodustasid mõnes piirkonnas kuni 1/4 koolide üldarvust. Kuidas seda paradoksi selgitada? Projekti nelja-aastase tegevusperioodi kestel oleme toonud päevavalgele tohutul hulgal tõendusmaterjali Baltimaade õigeusu koolide ees seisnud ambitsioonikatest plaanidest, intensiivsetest jõupingutustest ja ületamatutest raskustest. Õigeusu koolide arvukus jõudis tippu aastatel 1904-1905 ja hakkas siis kahanema, peegeldades sarnaseid arenguid Venemaa keisririigi teistes haldusüksustes. Me oleme veendunud, et need koolid ei olnud lihtsalt Venemaa keisririigi tööriist, vaid aitasid edendada kohalike kogukondade huve. Õigeusu koolid andsid talupoegadele suurema otsustusõiguse oma laste hariduse üle, need olid taskukohased, seal õpetati vene keelt ja toimisid kohati aseainena rahvuslikele koolidele. Need koolid rajasid teed eesti ja läti õigeusu haritlaskonna kujunemisele. Seejuures leidsid kinnitust juba varasemate uuringute seisukohad, et kogu Venemaa keisririigis seisid kirikukoolid samaaegselt silmitsi mitmete väljakutsetega: need olid alarahastatud, vaevlesid personalinappuses ega suutnud edukalt konkureerida linnakoolide või haridusministeeriumi toetusel tegutsevate maakoolidega. Ühtlasi aitab käesolev uuring meil aru saada sotsiaalse identiteedi keerukusest Balti kubermangudes, kus religiooni-, rahvus- ja keeleküsimused olid omavahel läbi põimunud ning avaldasid mõju 20. sajandi poliitilistele pingetele. Uurides neid koole tänasest vaatepunktist, on oluline esile tõsta ja väärtustada toonaste haridusasutuste mitmekesisust ja rolle, mida etendasid hariduses erinevad asjaosalised, sealhulgas lapsevanemad, usukogukonnad ja riik.