"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7987
ETF7987 "Metsasamblike elupaiganõudluse geograafiline varieeruvus (1.01.2009−31.12.2012)", Piret Lõhmus, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7987
Metsasamblike elupaiganõudluse geograafiline varieeruvus
Geographical variation in the habitat requirements of forest-dwelling lichens
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009194 365,00 EEK (12 422,19 EUR)
01.01.2010−31.12.2010194 365,00 EEK (12 422,19 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 422,40 EUR
01.01.2012−31.12.201212 422,40 EUR
49 689,18 EUR

Populatsiooni elupaik loob tausta lokaalseks adapteerumiseks, elukäigustrateegiate eristumiseks ning ka hilisemaks liigitekkeks, mistõttu pakuvad juhud, mil sama liik asustab eri aladel erinevaid elupaiku, nii teoreetilist kui ka praktilist huvi (nt. on elupaiga dünaamika oluline kvantitatiivne kriteerium liikide ohustatuse hindamiseks rahvusvaheliste standardite alusel). Liigi elupaigakasutus mingil alal tuleneb aga nii fundamentaalsest nišist kui ka kohapeal leiduvatest elupaikadest, mida eristav evolutsiooniline küsimus – kas ja miline on geograafiline varieeruvus liikide elupaiganõudluses? – on väga vähe käsitlemist leidnud (peamiselt loomadel). Samblike puhul asjakohased uurimused puuduvad, ehkki enamiku samblikuliikide levilad on teiste liigirühmadega võrreldes väga ulatuslikud ja vastavalt erinevad palju ka looduslikud tingimused, kus üks ja sama liik esineb; lisaks on neil mitmekesine ja eripärane elupaiganõudlus, tulenevalt rühma bioloogilistest iseärasustest ning liigiomastest tunnustest. Käesolevas uurimuses keskendutakse mõnekümne valdavalt epifüütse või epiksüülse metsasamblikuliigi elupaiganõudluse geograafilise varieeruvuse selgitamisele sarnastes metsakasvukohatüüpides Põhja-Euroopas (geograafilisel gradiendil 54–62 kraadi põhjalaiust) lähtudes hüpoteesidest, et (1) liikide geograafiliselt erinevad elupaigad tulenevad lisaks elupaikade saadavaloleku erinevustele geograafiliselt erinevast elupaiganõudlusest: niihästi mikroelupaikade kui ka asustatava metsatüübi mastaabis; (2) geograafiliselt varieeruva elupaiganõudlusega liikidel on teistest erinevad elukäiguomadused, mis soodustavad lokaalset adapteerumist; (3) taoliste liikide puhul peaksid looduskaitselised hinnangud ning kaitsemeetmed olema piirkonnaspetsiifilised. Originaalandmed kogutakse standardse aeginventuuri meetodil ning analüüsiks kasutatakse üldisi lineaarseid mudeleid. Projekti käigus koostatakse ka krüptiliste samblikuliikide esinemist käsitlev ülevaateartikkel, kaitstakse eeldatavasti vähemalt kaks magistritööd ning kaetakse osaliselt ühe doktoritöö kulud. Põhitulemused, mis avaldatakse rahvusvaheliselt tunnustatud teadusajakirjades, annavad baasi eristamaks ökoloogiliselt adapteerunud populatsioone ning võimalike krüptiliste liikide edasiseks uurimiseks molekulaarsetel meetodidel.
Habitat of a population forms a background for its local adaptation, divergence of life-histories and, possibly, speciation. Therefore, the cases when a species occupies regionally different habitats, are of both theoretical and applied interest (e.g. habitat dynamics is an important quantitative criterion in the international standards for assessing the conservation status of species). Habitat use of a species in an area is a function of both its fundamental niche (habitat requirements) as well as habitat availability. The evolutionary question distinguishing these components – whether, and how, do habitat requirements differ geographically? – has only been seldom explored (mostly for animals). There are no such studies on lichens, though the geographical ranges of most lichen species are huge compared with other taxa and, consequently, the same species inhabit a wide range of environments. In addition, lichens have diverse requirements for habitats due to their distinct general biology and species-specific characters. This project focuses on analysing the geographical variation in habitat requirements of at least 20 epiphytic or epixylic forest-dwelling lichen species in similar forest types in northern Europe (within latitudinal range 54–62 degree N). The main working hypotheses are: (1) geographically different habitat use of lichen species results not only from the variation in local habitat availability but also geographically distinct habitat requirements, both at the scale of microhabitat and forest type; (2) the species having geographically varying habitat requirements share particular life-history traits, which favour local adaptation; (3) based on previous points, the conservation assessments and conservation strategies of at least some species should be region-specific. Unified field methodology is used to collect quantitative field data and statistical analysis will be based on general linear models. The expected results of the project include also a review article on cryptic lichen species (distinct by the habitat, biochemistry etc.) and the defence of at least 2 master theses, one PhD study will be covered in part. The main results will be published in international peer-reviewed journals and they create a basis for distinguishing ecologically adapted populations and, possibly, cryptic species that can be studied in the future using detailed molecular methods.