See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT523
PUT523 "Internetihääletuse mõju valimisaktiivsusele, poliitilisele esindatusele ja usaldusele. Eesti, Norra ja Šveitsi võrdlus alates 2005. aastast (1.01.2014−31.12.2016)", Kristjan Vassil, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut.
PUT523
Internetihääletuse mõju valimisaktiivsusele, poliitilisele esindatusele ja usaldusele. Eesti, Norra ja Šveitsi võrdlus alates 2005. aastast
The impact of internet voting on turnout, political representation and voter confidence. A comparative study of internet voting in Estonia, Switzerland and Norway since 2005
1.01.2014
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.13. RiigiteadusedS170 Poliitikateadused, administreerimine 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.201440 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.201540 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201640 600,00 EUR
121 800,00 EUR

Oktoobris 2005 korraldas Eesti maailma esimese e-hääletuse, mida said üleriigiliselt ning juriidiliselt siduvatena kasutada kõik hääleõiguslikud inimesed. Septembris 2011 võimaldas Norra kümnel kohalikul omavalitsusel proovida e-hääletust, mille tulemusel kasutas seda 168 000 hääletajat. Šveitsis on kasutatud e-hääletust väiksemas mahus 2003, 2007 ja 2011 aastal erinevatel valimistel ning referendumitel. Käesoleva projekti eesmärk on uurida innovatiivseid valimistehnoloogiaid ning kasutades olemasolevaid ning uusi agregeeritud ja indviduaaltaseme küsitlusandmeid Eestist, Norrast ja Šveitsist vastata järgmistele uurimisküsimustele: (1) milline on e-hääletaja profiil ja kuidas nad erinevad üldisest valijaskonnast, (2) kuidas mõjutab hääle verifitseerimine valijate usaldust, (3) kas e-hääletus mobiliseerib uusi valijaid ning mõjutab valimisaktiivsust, (4) kas e-hääletus on poliitiliselt neutraalne ning kuidas võib see kallutada valimistulemusi.
In October 2005 Estonia became the first country in the world to have country-wide elections where citizens could cast binding votes over the internet. In September 2011, during the municipal elections held in Norway, ten of its municipalities were offered an opportunity to participate in e-voting trials where a total of about 168,000 voters could vote online. In Switzerland, e-enabled elections have been used and surveyed in 2003, 2007 and 2011 at various elections and referendums. Following these innovations in voting technologies, this project will use existing and new comparative aggregate and survey data from Estonia, Switzerland and Norway, to respond to the following research questions: (1) who are e-voters and how do they differ from the general electorate, (2) what is the impact of vote verification on voter confidence and trust, (3) how e-voting affects mobilization and turnout, (4) is e-voting politically neutral and how can it induce politically biased election outcomes.
PUT523 eesmärk oli anda vastused kolmele uurimisküsimusele: 1) Kes on e-hääletajad ja kuidas nende profiil erineb tavahääletajatest, 2) Kuidas mõjutab e-hääle verifitseerimine usaldust e-hääletuse vastu, 3) Kas e-hääletus mobiliseerib uusi valijaid ning suurendab valimisosalust, 4) Kas e-hääletus on poliitiliselt neutraalne ning kas see kallutab valimistulemusi. Uurimistulemused näitavad seda, et e-hääletus on levinud populatsioonis määrani, et enam ei ole võimalik eristada e-hääletajat tavavalijast. See näitab, et e-hääletus ei ole enam eksklusiivne, vaid laiu demograafilisi rühmasid kaasav osalusviis. Samuti leidsime, et e-hääletajad usaldavad e-hääletuse süsteemi kõrgelt ning et e-hääle verifitseerimine mängib kõrges usalduses olulist rolli. Tulemused kinnitasid, et e-hääletusel on väike mõju uute valijate mobiliseerimisele, kuid see ei ole nii suur, et muudaks agregeeritud valimisosalust. Viimaks, näitasime empiiriliselt, et e-hääletus ei ole poliitiliselt kallutatud ning et see ei too kaasa kallutatud valimistulemusi. Kokkuvõtvalt näitavad meie uuringutulemused, et e-hääletus on oluline valimistel osalemise viis nii Eestis kui mujal ning hoolimata ajutistest tagasilöökidest on e-hääletus tulnud, et jääda. PUT 523 tulemusel lõime unikaalse ja maailma suurima andmestiku, mis sisaldab e-hääletajate käitumise ja hoiakute andmeid, avaldasime 10 artiklit (millest kaks on veel retsenseerimisel) ja tasuta e-raamatu, osalesime lugematutel konverentsidel, avalikel debattidel, raadio- ja telesaadetes eesmärgiga tagada tõenduspõhine lähenemine diskussioonile, kus seni valitsesid vaid normatiivsed argumendid. On irooniline, et seda aruannet kirjutame päeval, kui Vabariigi valitsus otsustas lühendada e-hääletuse perioodi seitsmelt päevalt neljale ning, et praegune peaministripartei plaanib e-hääletuse üldse sulgeda. Usume, et see näitab veenvalt, miks peame jätkama tehnoloogia ja käitumise uuringuid.