See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Ülikoolid ja teised TA asutused" projekt TF4319
TF4319 "Muutused maakattes rauaaja läänes ja idas (WEIRD) (1.01.2020−31.12.2020)", Shinya Sugita, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Ökoloogia keskus.
TF4319
Muutused maakattes rauaaja läänes ja idas (WEIRD)
The West and East of the IRon Age LanD-cover - the WEIRD project
The West and East of the IRon Age LanD-cover - the WEIRD project
1.01.2020
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Ülikoolid ja teised TA asutused
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.6 Bioteadused35,0
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB300 Paleobotaanika, fülogenees, palünoloogia1.6 Bioteadused35,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.2. MaateadusedP510 Füüsiline geograafia, geomorfoloogia, mullateadus, kartograafia, klimatoloogia 1.5 Maateadused ja nendega seotud keskkonnateadused30,0
PerioodSumma
01.01.2020−31.12.202018 900,00 EUR
18 900,00 EUR

Selle üheaastase projekti eesmärk on valmistada ette materjalid, mis on vajalikud Euroopa Teadusnõukogule (ERC) Shinya Sugita (PI) taotluse esitamiseks 2020. aastal. Planeeritav rahvusvaheline projekt võrdleb inimtegevuse mõju rauaajal varasemale taimestikule ja maakattele topograafiliselt keerulistel pinnavormidel ja mägedes Lääne-Norras, Prantsuse Püreneedes, Haanja kõrgustikul Eestis ja Edela-Jaapanis. Rauatootmine nõuab rauamaagi oksüdeerumise vähendamiseks suurt hulka kütust ja kõrget temperatuuri. Kõigis huvipakkuvates piirkondades on ulatuslikult kasutatud küttepuid, nagu ajaloolised ja arheoloogilised andmed üldiselt viitavad. Ent see, mil määral metsad olid raiutud ja seeläbi muutunud, on enamasti täpselt teadmata. Maagisulatamises tulenevad täiendavad tegurid on ilmselt mõjutanud piirkondadele iseloomuliku taimkatet ja maastikut teisiti, kui näiteks kodustatud loomade karjatamine või selle puudumine nagu Lääne-Jaapanis; samuti elanike populatsiooni suurus, rauasulatustehnoloogia areng ja kliimaatilistes parameetritest tulenevad tegurid (nt sademed, tulekahjude sagedus ja tormisus). See projekt kasutab kahte strateegiat, kui taotlus on rahastatud ERC poolt: (1) maakatte kvantitatiivne rekonstrueerimine fossiilsete õietolmuandmete abil ning (2) taimestiku võimalike muutuste modelleerimine pärast intensiivset ja korduvat puude lõikamist, mida võrreldakse erinevaye karjatamistavade ja häiringurežiimidega igas piirkonnas. 2020. aasta lõpuks loodame koguda praegu kättesaadavaid õietolmu-andmeid ja anda esialgseid hinnanguid nelja piirkonna rauaaja jooksul toimunud maakatte muutuste kohta. Eeldatavad tulemused annavad esialgset, kuid olulist algteavet selle kohta, kuidas tehnoloogiline areng, nagu raudne tootmine, on mõjutanud maastiku dünaamikat erinevates keskkonna- ja kultuurilistes tingimustes erinevalt.
Selle üheaastase projekti eesmärk on valmistada ette materjalid, mis on vajalikud Euroopa Teadusnõukogule (ERC) Shinya Sugita (PI) taotluse esitamiseks 2020. aastal. Planeeritav rahvusvaheline projekt võrdleb inimtegevuse mõju rauaajal varasemale taimestikule ja maakattele topograafiliselt keerulistel pinnavormidel ja mägedes Lääne-Norras, Prantsuse Püreneedes, Haanja kõrgustikul Eestis ja Edela-Jaapanis. Rauatootmine nõuab rauamaagi oksüdeerumise vähendamiseks suurt hulka kütust ja kõrget temperatuuri. Kõigis huvipakkuvates piirkondades on ulatuslikult kasutatud küttepuid, nagu ajaloolised ja arheoloogilised andmed üldiselt viitavad. Ent see, mil määral metsad olid raiutud ja seeläbi muutunud, on enamasti täpselt teadmata. Maagisulatamises tulenevad täiendavad tegurid on ilmselt mõjutanud piirkondadele iseloomuliku taimkatet ja maastikut teisiti, kui näiteks kodustatud loomade karjatamine või selle puudumine nagu Lääne-Jaapanis; samuti elanike populatsiooni suurus, rauasulatustehnoloogia areng ja kliimaatilistes parameetritest tulenevad tegurid (nt sademed, tulekahjude sagedus ja tormisus). See projekt kasutab kahte strateegiat, kui taotlus on rahastatud ERC poolt: (1) maakatte kvantitatiivne rekonstrueerimine fossiilsete õietolmuandmete abil ning (2) taimestiku võimalike muutuste modelleerimine pärast intensiivset ja korduvat puude lõikamist, mida võrreldakse erinevaye karjatamistavade ja häiringurežiimidega igas piirkonnas. 2020. aasta lõpuks loodame koguda praegu kättesaadavaid õietolmu-andmeid ja anda esialgseid hinnanguid nelja piirkonna rauaaja jooksul toimunud maakatte muutuste kohta. Eeldatavad tulemused annavad esialgset, kuid olulist algteavet selle kohta, kuidas tehnoloogiline areng, nagu raudne tootmine, on mõjutanud maastiku dünaamikat erinevates keskkonna- ja kultuurilistes tingimustes erinevalt.
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0