See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8903
ETF8903 "Ägeda müokardiinfarktiga patsientide kliinilised tunnused, ravikäsitlus ja tulemused – 10-aasta trendid (1.01.2011−31.12.2012)", Jaan Eha, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF8903
Ägeda müokardiinfarktiga patsientide kliinilised tunnused, ravikäsitlus ja tulemused – 10-aasta trendid
Ten-year trends in the clinical characteristics, treatment, and outcome of patients with acute myocardial infarction in Estonia
1.01.2011
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB530 Südame-veresoonkonna haigused 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201112 954,00 EUR
01.01.2012−31.12.201212 954,00 EUR
25 908,00 EUR

Arenenud riikides on südame isheemiatõve suremus viimase kolme kümnendi jooksul oluliselt langenud. Kirjanduse andmetel on seejuures olulisel kohal tõhusamate ravimite ja invasiivsete kardiaalsete ravimeetodite kasutusele võtmine ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) ravikäsitluses ja sekundaarses preventsioonis. Vastavaid ravimeetodeid on käsitletud ka rahvusvahelistes ÄMI ravijuhistes, mis on aluseks üldtunnustatud ÄMI ravi kvaliteedistandarditele. Siiski, mitmed eelnevad uuringud on näidanud, et erinevatel põhjustel ei suuda haiglad nimetatud kvaliteedistandardeid kliinilises praktikas järgida, seda enam kui invasiivse kardiaalse ravikäsitluse kättesaadavus on piiratud. Viimase kümne aasta jooksul on ÄMI ravi kvaliteedi seire ja parandamine olnud Eestis tähelepanu keskpunktis. Antud projekti eesmärgiks on hinnata ÄMI patsientide kliiniliste karakteristikute, ravikäsitluse ja tulemuste tegureid ja 10-aasta trende. Kuigi varasemad uuringud on näidatud suuri haiglatevahelise ravikvaliteedi erinevusi, on uurimistöö ÄMI ravikvaliteedi ja -tulemuste valdkonnas ebapiisav. Võrreldes Lääne-Euroopa riikidega on ÄMI patsientide haiglasisene ja hilissuremus alarmeerivalt kõrge. Et paremini mõista haigestumuse ja suremuse kõrge sageduse põhjuseid ning hinnata, milline on olnud areng viimase 10 aasta jooksul Eestis võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, viime läbi ühisuuringu Eesti ja Berliini Müokardiinfarktiregistrite vahel. Antud projekt keskendub ka ÄMI patsientide sekundaarset preventsiooni ja hilisprognoosi puudutavale uurimistööle: ravijuhistes soovitatud ravimite kasutamine – selle tegurid, seos fataalsete ja mitte-fataalsete tulemustega; korduvate isheemiliste episoodide esinemine ja korduvate hospitaliseerimiste (sh revaskulariseerimiste) vajadus erinevatel patsientide alagruppidel. Antud projekti raames läbi viidud uurimistöö annab uusi teadmisi ÄMI ravikvaliteedi ja –tulemuste teguritest, variatsioonist ja trendidest. Saadud teadmisi kasutatakse Eesti ÄMI ravijuhiste koostamisel. Oodatavalt paraneb selle projekti tulemusena ÄMI ravikäsitlus ning patsientide prognoos.
Developed countries have shown a marked decline in coronary artery disease (CAD) mortality during the past three decades. According to the literature, to a large extent, these changes are explained by increased effectiveness of medical and invasive acute myocardial infarction (AMI) treatment and efficacy of secondary prevention methods. This is also captured in international AMI treatment guidelines that are the basis of internationally acknowledged quality of care standards. Still, several previous studies have demonstrated that in real clinical setting, for different reasons, hospitals fail to meet these quality standards. Moreover, it is clearly related to limited access to invasive cardiac management. For the last 10 years, lead by the Estonian Society of Cardiology, surveillance and improvement of AMI treatment quality during hospital stay and outpatient treatment has been in the centre of attention. The aim of the current project is to conduct research on trends and determinants of clinical characteristics, AMI treatment and outcomes during hospitalisation. Although previous studies have demonstrated significant inter-hospital variations in in-hospital management and outcomes, research addressing this issue is still scarce. Compared to West European countries, in-hospital and long-term mortality rates of AMI patients in Estonia are alarmingly high. In order to better understand the high rates of morbidity and mortality of AMI patients compared to West European counterparts, we will conduct a joint study between Estonian and Berlin Myocardial Infarction Registries. This project will also focus on the issue of detailed follow-up of AMI patients: rates and determinants of utilisation of guidelines-recommended drugs, its association with fatal and non-fatal outcomes; rates and determinants of recurrent ischemic events and the need of re-hospitalisations and recurrent revascularisations in different patient subgroups. The research conducted during this project will give novel insights into trends, variations and determinants of AMI care and outcomes in Estonia and the results will be implemented in local treatment guidelines. Improvement of AMI care and decline in short- and long-term mortality will be expected.