See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9132
ETF9132 "Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel. (1.01.2012−31.12.2015)", Iivi Zajedova, Tallinna Ülikool, Kunstide Instituut.
ETF9132
Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel.
“The role of national folk dancers in maintaining Estonian culture through performances at major cultural events.”
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudH400 Folkloristika6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Kunstide Instituutkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20128 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.20138 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.20148 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.20158 400,00 EUR
33 600,00 EUR

Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel. Kahekümne esimese sajandi esimesel kümendil on toimunud seoses rahvatantsuga mitmeid uuenduslikke liikumisi nagu on Eesti Meeste Tantsupidu, I Eesti Naistetantsu festival, Kaera-Jaan Euroopasse, Teate Tants ning 2011a. on kuulutatud pärimustantsu teema-aastaks. Eesti Rahvatantsuliikumise alguses olid omakultuuri õhtud, millele järgnesid rahvatantsu suurüritused juhitud tunnustatud rahvatantsujuhtide pool, mida võib vaadelda kui ühiskonna sidususe protsessi. Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks on uurida rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste rolli omakultuuri hoidmisel Eestis kui ka väljaspool Eestit väliseestalste kogukonnas. Teema valiku aluseks on nende asjakohasus eestlaste suurürituste uurimise kontekstis. Uurimuses on arvesse võetud seda, et II Maailmasõja järgsel perioodil toimus eesti rahvakultuuri ajaloos jagunemine geograafiliselt väliseestlasteks ja kodueestlasteks, kus rahvatants arenes kummaski kogukonnas teineteisest isoleeritult. Uurimuses osavõtjaid huvitab, kuidas toimivad suurüritused tänapäeval nii kodu Eestis kui ka väljaspool Eestit, mil pole enam nii tähtis poliitiline koostöö, vaid on tekkinud vajadus kultuuri ja traditsiooni alalhoidmiseks. Missugused muutused on rahvatants läbi teinud? Sealjuures peamiseks eesmärgiks on uurida rahvatantsijate ja suurürituste rolli omakultuuri hoidmisel ning kuidas „Eesti tantsu“ repertuaari konstrueeritakse Eestis ja väljaspool Eestit. Et Eesti tantsu vallas puuduvad teaduslikud uurimised pea sootuks, võimaldab uurimus sarnase valdkonnaga tegelevatel uurijatel – distsiplinaarsete, teoreetiliste ja metodoloogliste lähtealuste erinevustest hoolimata - tihedat koostööd teha. Uurimuses kasutatakse kättesaadava kirjanduse ning kogutud dokumentide analüüsimise kõrval peamiselt kvalitatiivse ja kvanitatiivse meetodi kombineeringut. Selleks kasutab uurimisrühm juba eelnevalt alustatud koostööd mitmete Eestis ja väljaspool Eestit asuvate organsatsioonide ning mäluasutustega. Uurimusest ootame olulist informatsiooni rahvatantsu suursündmuste seoste kohta nii kodu- kui ka väliseestlaste seas. Käesoleva uurimuse panuseks on eelkõige see, et toimub kodu- ja väliseesti kultuurimälu jäädvustamine.
“The role of national folk dancers in maintaining Estonian culture through performances at major cultural events.” In the first decade of the 21st century several innovative movements related to folk dance have arisen, such as the Dance Celebration of Estonian Men, the first Festival of Estonian Female Dancers, Kaera-Jaan to Europe, Dance Relay, and 2011 was proclaimed the year of folk dance. The Folk dance movement started out as evenings of national culture and grew into major folk dance events directed by recognised folk dance leaders. That can be viewed as a process of social cohesion. The main aim of this project is to explore the role of folk dance practice and folk dancers’ major events in maintaining Estonian culture in Estonia and in the communities of expatriate Estonians abroad. The selection of the research topic is based on its topicality in the context of exploring Estonians’ major events. The research takes into account that after World War II Estonian national culture became geographically divided into that of expatriate Estonians and Estonians in Estonia, and folk dance in either communities developed in isolation. The researchers aim to find out how major events take place in Estonia and abroad today, when political collaboration is not as important any more as maintaining culture and tradition. What changes has folk dance gone through? While trying to find answers to that question, the main objective is to explore the role of folk dancers in maintaining Estonian culture through performances at major events and how the repertoire of “Estonian dance” is constructed in Estonia and abroad. Since scientific research on Estonian dance is almost non-existent, a study in this area allows close cooperation between researchers of similar areas in spite of disciplinary, theoretical and methodological differences. Besides analysing the available literature and the collected documents, the study will mainly apply a combination of qualitative and quantitative methods. For that the research group will continue its earlier cooperation with organisations and memory institutions in Estonia and abroad. The outcome of the study is considerable and valuable information about the links of the major events of folk dance among both Estonians at home and abroad. The most important output of this study is the investigation and recording of the cultural memory at home and abroad.
Eesmärgiks oli uurida rahvatantsijate ja suurürituste rolli omakultuuri hoidmisel erinevates eestlaste kogukondades ning leida arvestatavat teavet rahvatantsu suursündmuste seoste kohta kodu- kui ka väliseestlaste seas. Seoses tantsukultuuris ja mõtteviisis eneses asetleidnud muutustega on rahvatantsu mõiste defineerimine problemaatiline, seetõttu tegeldi intensiivselt rahvatantsu ja vormide defineerimisega. Uuringus kasutati kvantitatiivset/kvalitatiivset meetodit, sihtgrupiks olid suurpidudest osavõtnud rahvatantsijad. Uurimuse 1. etapina tehti kvantitatiivne uurimus, valimi koguarvuga 285, keskendudes osalemise motiveeritusele/rahvatantsuga tegelemise põhjustele. Tulemustest ilmnes, et peamised põhjused rahvatantsuga tegelemiseks on positiivsed emotsioonid, kaaslastega suhtlemine, füüsiline vorm, oma rahva esindamine, esinemine, uute tantsude õppimine. Põhjused on omavahel seotud, rahvatantsul ja heaolul on kompleksne seos. Positiivsete emotsioonide nimel rahvatantsuga tegelemine on statistiliselt seotud suhtlemissoovi (r =0.374), hea füüsilise vormi (r =0.451), uute tantsude õppimise (r=0.549), esinemisega (r =0.388). Samaaegselt on rahvuse/riigi esindamine statistiliselt oluliselt seotud esinemisega (r =0.332). Kvalitatiivne uuring (15 intervjuud), keskendus harrastuse aspektile, osalemise faktoritele, eesmärgiga täiendada kvantit. etapis saadud tulemusi, avamaks nende sisu/tähendust. Kodu- ja väliseestlaste vahel ilmnesid ka põhiliselt erinevused seoses harrastustegevuse tähenduse/olemusega. Väliseestlased rõhutasid kultuuripärandit, rahvustraditsioonide järjepidevust, selle edasiandmist järglastele. Kodueestlased rõhutasid rahvatantsu kui eneseväljenduse vahendit, võimalust näidata oskusi, esineda suurele publikule. Uurimuse 2. etapina koguti andmed 2014.a. Laulu- ja Tantsupeol (valim 560), uurimaks subjektiivse heaolu, rahvakultuuri ja loova enesetõhususe seoseid. Uuring näitas, et rahvakultuuriharrastused mõjutavad positiivselt subjektiivset heaolu ja rahvakultuuriharrastused on seotud rohkem loova enesetõhususega kui paljud teised harrastustegevused.