See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT31-10
IUT31-10 " Kumulatiivsed protsessid haridustee ja töökarjääri kujunemisel seletamaks ebavõrdsust neoliberaliseerumise kontekstis (1.01.2015−31.12.2020)", Ellu Saar, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus.
IUT31-10
Kumulatiivsed protsessid haridustee ja töökarjääri kujunemisel seletamaks ebavõrdsust neoliberaliseerumise kontekstis
Cumulative processes in the interplay of educational path and work career: explaining inequalities in the context of neoliberalization
1.01.2015
31.12.2020
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS213 Sotsiaalstruktuuride uuringud5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.50,0
PerioodSumma
01.01.2015−31.12.201569 700,00 EUR
01.01.2016−31.12.201669 700,00 EUR
01.01.2017−31.12.201769 700,00 EUR
01.01.2018−31.12.201869 700,00 EUR
01.01.2019−31.12.201969 700,00 EUR
01.01.2020−31.12.202069 700,00 EUR
418 200,00 EUR

Projekti eesmärk on analüüsida paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsesse haridusteel ja töökarjääri kujunemisel neoliberaliseerumise tingimustes ja välja töötada mudel, mis käsitleks muutusi sotsiaalsete gruppide vahelises ebavõrdsuses sõltuvalt institutsionaalsest kontekstist. Projekt seostab mikrotaseme paremuse (halvemuse) akumuleerumise protsessid makrotaseme neoliberaliseerumise protsesside ja majanduskriisiga. Me käsitleme neoliberaliseerumise eri tüüpe kui institutsionaalseid kontekste, mis mõjutavad võmalusi ja piiranguid paremuse akumuleerumiseks majanduskriisi tingimustes ja võimaldavad erinevaid individuaalsete käitumisstrateegiate valikuid. Lisaks kavandatud uute kvalitatiivsete longituudsete andmete kogumisele kasutatakse suurt hulka kvantitatiivuuringuid EL28 riikide kohta ning Eestis läbiviidud kvalitatiiv-, kvantitatiivuuringute ja registrite andmeid, mis võimaldavad võrrelda kohorte ja riike.
The aim of the project is to understand better the nature of cumulative (dis)advantage (CAD) processes in educational paths and work careers and to develop a model linking the changing inequalities between groups to a variety of institutional contexts. The project links micro-level CAD processes to the macro-processes of neoliberalization as well as to the economic crisis. We distinguish between varieties of neoliberalization as institutional contexts that shape different opportunities and constraints for accumulation of (dis)advantage, particularly for their path-dependency or reversibility under conditions of economic crisis, and enable different avenues for choices for actions of individuals. In addition to gathering a new qualitative wave of longitudinal data, extensive range of quantitative datasets for EU28 countries and beyond will be used in combination with qualitative and quantitative survey and registry data from Estonia, allowing comparisons across countries and cohorts.
Projekt näitas, kuivõrd Eestis toimub eeliste ja samas ka ebasoodsate tingimuste kuhjumine nii põlvkondade lõikes kui ka ühe põlvkonna sees. Projekti tulemused kinnitasid vajadust arvestada ühiskonnas toimuvate protsesside eripäraga lähtudes pikemast ajaperspektiivist. Eestis 20. sajandil toimunud suured sotsiaalsed muutused tõid kaasa põlvkonniti vägagi erinevad haridus- ja töövõimalused. Vaatamata sellele osutusid sotsiaalse taastootmise mehhanismid elujõulisteks ja vastupidavateks. Isegi repressioonid ei suutnud muuta olematuks Eesti Vabariigi ajast pärit sotsiaalset edumaad. See edumaa pani end uuesti ja veelgi jõulisemalt maksma taasiseseisvunud Eestis. Läbi kõigi nende muutuste olid noortele inimestele oluliseks toeks vanemate ressursid – ka „eelmise“ ja koguni „üle-eelmise“ ühiskonnakorra tingimustes saavutatud vanemate paremus tuli kasuks, ehk siis paremusel on soodumus kumuleeruma ajas/läbi põlvkondade. Samas ei pruukinud vanemate ressursside suhteline väärtus püsida läbi aegade muutumatuna. Ka elukestvas õppes osalemise korral on täheldatavad kuhjumist iseloomustavad protsessid: koolituses osalevad sagedamini need inimesed, kes on seal juba ennegi osalenud. Murettekitav on ka tendents, et õppes osalevad vähem need sotsiaalsed grupid, kes seda just rohkem vajaksid: eelkõige madalama haridustasemega ja sinikraed. Projekti tulemused peaks teoreetilises plaanis aitama kaasa sotsiaalsete muutuste pika- ja lühiajaliste mõjude mõtestamisele, sh ka paremuse/halvemuse kuhjumise vaatevinklist. Üldisemalt osutavad need ühiskonna konteksti eripära olulisusele ebavõrdsuse ilmingute kujunemisel. Praktilises plaanis on oluline tulemuste kasutamine ühiskondlikus debatis pööramaks üldsuse, huvigruppide ja otsustajate tähelepanu ebavõrdsuse pikaajalistele mõjudele ning paremuse ja halvemuse kumulatiivsele iseloomule ning taaskord tõsiasjale, et kuigi ebavõrdsus on kaasaegses ühiskonnas universaalne nähtus, on selle ulatus ja tagajärjed riigiti väga erinevad.