See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9030
ETF9030 "Platsenta funktsiooniga seotud geenide dünaamika normaalse ja komplitseeritud raseduse korral (1.01.2012−31.12.2015)", Maris Laan, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituut.
ETF9030
Platsenta funktsiooniga seotud geenide dünaamika normaalse ja komplitseeritud raseduse korral
Genome dynamics of placenta function in normal and complicated pregnancy
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.11. Terviseuuringutega seotud uuringud, näiteks biokeemia, geneetika, mikrobioloogia, biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika ja bioinformaatikaB220 Geneetika, tsütogeneetika 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201224 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.201324 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201424 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201524 000,00 EUR
96 000,00 EUR

Teadmised platsentas ekspresseeritud geenide kohta, mis mõjutavad raseduse kulgu, ning ema ja loote tervist, on lünklikud. Raseduskomplikatsioonid, mis on otseselt seotud platsenta funktsiooni häiretega, on korduvad raseduse katkemised, loote kasvuhäired ning ema raseduseaegne vererõhu tõus ja suhrkuhaigus. Esitatud taotluse põhieesmärk on kaardistada puuduliku platsenta toimega seotud bioloogilisi protsesse ning tuvastada erinevate raseduse komplikatsioonidega seotud uusi geene/metaboolseid radasid/mehhanisme. Uuringud on mitme-etapilised alates hüpoteesivabast kogugenoomi analüüsist (nii geeni ekspressioon kui geneetiline varieeruvus) kuni platsentas toodetavate valkude detailse analüüsini. Plaanitud uurimistööde lõppeesmärk on tuvastada uusi mitte-invasiivseid ema vereseerumist analüüsitavaid biomarkereid, mida saaks kasutada raseduskomplikatsioonide diagnoosil/prognoosil. Projekt toetub (i) meie uurimisrühma varasematele edukatele platsenta geenide uuringutele, ning kogemusele kogugenoomi uuringute läbiviimisel; (ii) kogutud unikaalsetele platsenta materjali valimitele; (iii) pika-ajalisele varasemale koostööle Tartu Ülikooli Naistekliiniku ja kliiniliste ekspertiga. Projekt uurib järgmiseid hüpoteese: 1. Platsenta geenide ala-või üle-ekspressioon häirunud implantatsiooni protsessi ja puuduliku platsenta funktsiooni korral kajastub ema vereseerumi biomarkerite muutunud profiilis võrreldes normaalse rasedusega. 2. Polümorfismid ja genoomsed ümberkorraldused geenides, mis osalevad platsenta arengus ja funktsioonis mõjutavad individuaalset raseduse kulgu, loote metabolismi programmeerimist ning kõrgendatud emapoolsete raseduskomplikatsioonide tekke riski. Taotlus sisaldab innovatiivseid alaprojekte: (i) meile teadaolevalt esimesi uuringuid eesmärgiga analüüsida kogu genoomi geenieksressiooni profiili korduvate rasedusekatkemiste ning teise trimestri platsenta materjalil; (ii) esimest genoomset analüüsi, mille eesmärgiks on tuvastada korduvate rasedusekatkemiste riskiga seotud geenilõikude ümberkorraldusi; (iii) uuringut platsenta materjalil, mis pärineb kas loote või ema häirunud metabolismiga komplitseeritud rasedustest. Pikas perspektiivis võivad projekti tulemused viia uute, ema vereseerumi põhiste mitte-invasiivsete biomarkerite arendamisele ning nende siirdele kliinikusse. Uued biomarkerid võivad aidata kaasa komplitseeritud raseduse jälgimisel ja kulu prognoosimisel, ning ema ja loote terviseriskide hindamise kvaliteetsemas diagnostikas.
There are still major gaps in the experimental data on the genes expressed in placenta in relation to the pregnancy outcome, fetal and maternal metabolism & health. Among the complications in pregnancy related to insufficient placental development and function are recurrent miscarriage (RM), fetal growth restriction and overgrowth, maternal preeclampsia (PE) and gestational diabetes (GD). The main aim of the current proposal is to bring novel insights to the biological processes in (mal)functioning placenta and to determine novel genes/pathways/mechanisms underlying different pregnancy complications by applying methodologies from whole-genome datasets to fine-scale protein analysis. The ultimate goal of the research is to identify novel non-invasive biomarkers applicable for diagnosis/prognosis of pregnancy complications. The project takes advantage of (i) gathered complementary experience in our research group in genetics of placental function, and utilizing genome-wide approaches for mapping disease associated loci; (ii) established unique placental sample collections [Early reproductive failure; the REPROgrammed fetal and/ or maternal METAbolism (REPROMETA)]; (iii) established network and close interaction with clinicians at the Tartu University Hospital, Women’s Clinic. The project investigates the following hypotheses: 1. Altered expression of placental genes in defective implantation and placental function is reflected in altered biomarker profile in maternal blood serum. 2. Polymorphisms and genomic rearrangements in genes that contribute to the successful placental development and function, affect the course of pregnancy as well as programming of the metabolism in the womb. The proposal includes subprojects, which are innovative and novel: the first studies on differential whole genome expression profiling in recurrent miscarriage and mid-pregnancy placenta; an investigation aiming to identify structural variation in the human genome associated with an increasing a risk to pregnancy loss; and simultaneous analysis of term placental material from cases of maternal & fetal affected metabolism. In long term, the project has a potential to lead to the development of novel biomarkers to be translated to clinic, and it may contribute to the monitoring and improved diagnosis/prognosis of pregnancy outcome, the maternal health and risk for metabolic disturbances during pregnancy, as well as in utero growth of the fetus.
Projekti eesmärkideks oli jõuda uute teadmisteni platsenta normaalse ja patoloogilise funktsiooni kohta ning kaardistada selles võtmerolli mängivaid geene ja molekulaarseid mehhanisme, bioloogilisi protsesse ja radasid. Läbiviidud uurimistöö võib jagada kolmeks alateemaks: (1) Platsenta transkriptoomi uuringud: Geeniekspressiooni kiipe kasutades analüüsisime platsenta transkriptoomi dünaamikat läbi raseduse ja tuvasatime II trimestri platsentale iseloomulku geenide avaldumise mustri, mis erineb oluliselt I ja III trimestrist geenid analüüsi [Uusküla jt., 2012] Avaldasime teadaolevalt suurima (40 platsentat) III trimestri platsenta geeniekspressiooni uuringu [Sõber jt., 2015]. Tulemused näitasid, et preeklampsia korral on kogu platsenta transkriptoomi avaldumine häiritud – normaalse geeniekspressiooniga võrreldes on kõrvalekaldega avaldunud sajad või isegi tuhanded geenid. (2) rasedustüsistused ja genoomi struktuursed varieeruvused (CNVd): Avaldasime esimese ülegenoomse assotsiatsiooniuuringu, mille eesmärgiks oli tuvastada korduvate spontaanabortidega (KRK) patsientidel rikastatud CNV-sid [Nagirnaja jt., 2014]. Leidsime, et osadel KRK patsientidel on suur fraktsioon genooomist ümberkorraldunud (5.4-6.1 Mb). Avastasime 5p13.3 piirkonnas duplikatsiooni, mis esines peaaegu 5 korda kõrgema sagedusega Eesti ja Taani KRK patsientidel võrreldes kontroll-grupiga. Viisime läbi esimese süstemaatilise platsenta genoomi CNV-de profileerimise [Kasak jt., 2015]. Leidsime, et kõigis uuritud platsentade genoomides esineb väga kõrge fraktsioon somaatilisi genoomse materjali ümberkorraldusi ja eriti just de novo duplikatsioone. Leid viitas, et sellised somaatilised CNVd platsenta genoomis võivad olla olulised normaalse raseduse kulus. (3) Lisaks oleme viinud läbi üksikute platsenta funktsiooniga seotud geenide polümorfismide ja mutatsioonide uuringud seoses riskiga erinevatele raseduse tüsistustele: hCG beta subühikut kodeerivad CGB geenid, platsenta kasvuhormoooni geen GH2, Stanniokaltsiin 1 hormooni kodeeriv STC1, Annexin A5 geen ANXA5.