See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM08-100
EKRM08-100 "Antiigiretseptsioon Eestis 19.-20. saj.: põhiallikate digiteerimine ning publitseerimine (1.01.2008−31.12.2008)", Ivo Volt, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
EKRM08-100
Antiigiretseptsioon Eestis 19.-20. saj.: põhiallikate digiteerimine ning publitseerimine
1.01.2008
31.12.2008
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2008
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008290 000,00 EEK (18 534,38 EUR)
18 534,38 EUR

Antiigiretseptsioon on Eestis toimunud peamiselt kahel tasandil: a) tõlgete ja muganduste kaudu ning b) klassikalise filoloogia institutsionaalses raamistikus. Käesoleva projekti eesmärgiks on nende kahe, kohati teineteisega kattuva valdkonna vanemate põhiallikate süstematiseerimine, digitaalsel kujul kättesaadavaks tegemine ning olulisemate tekstide ning bio-bibliograafilise andmestiku publitseerimine Internetis ning trükistena. Projekti olulisus avaldub eelkõige antiikkultuuri pärandi ning 19.-20. saj. kujuneva Eesti rahvuskultuuri otseste ning vahendatud seoste kaardistamises. Süstemaatiline ülevaade antiikkirjanduse tõlke- ja mugandusprotsessi kulgemisest ning põhimõtete muutumisest, žanriproportsioonidest, tõlgete funktsioonist oma ajas, aga ka eesti kirjakeele eri faaside kajastumisest selles protsessis on siiani puudu. Selle aluseks on kõikide teadaolevate trükis ilmunud, aga ka käsikirjaliste tõlgete ja muganduste kokkukogumine, mille põhjal on võimalik teha täiendavat teaduslikku uurimistööd. Projekti selle osa üheks aluseks on Kristin Kursi poolt 2003. a. Tartu Ülikoolis koostatud bakalaureusetöö "Antiikkirjanduse eestindused aastatel 1850-1940 Eesti kultuuriruumis". Projekti raames täiendatakse ning täpsustatakse andmestikku (ka käsikirjalist) töös käsitletud perioodi osas ning kogutakse andmeid teiste perioodide kohta. Väljundiks on trükisena ilmuv bibliograafia antiikkirjanduste eestinduste kohta ja selle bibliograafia ning vanemate eestinduste täistekstide digitaalne väljaanne, mille juurde on kavandatud ka biobibliograafilised ülevaated eestinduste autorite kohta. Selles osas tehakse koostööd ka veebikeskkonnaga "Eesti värss" (http://www.ut.ee/verse/): eestinduste hulka kuuluvad värsstõlked (Öpik, Jõgever jt) integreeritakse "Eesti värsi" varasema heksameetri rütminäitajate andmebaasi. Antiigiretseptsiooni puhul klassikalise filoloogia institutsionaalses raamistikus keskendutakse käesolevas projektis Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli perioodile (1919-1940), mis on selles osas siiani vähe uuritud, ent millega algab antiigi tõsisem teaduslik retseptsioon eesti keeles. Materjali moodustavad eelkõige eestlastest või eesti keeles kirjutanud klassikaliste filoloogide teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjutised, mis tutvustavad antiikkultuuri teatud aspekte Eesti lugejale, sageli esmakordselt. Need suhestuvad ühelt poolt selle eriala uurimistööga mujal maailmas ning teisalt antiigi ning Eesti kultuuri sidumise püüetega (siia alla kuuluvad ka nt antiigiteemaliste publikatsioonide või tõlgete ees- ja järelsõnad). Tegemist on hajali paiknevate trükis ilmunud ning käsikirjaliste allikatega, mille kokkukoondamine võimaldab hilisemat uurimistööd perioodi intellektuaalse maastiku ning mõjutuste kohta. Kõige olulisemad on siin EV Tartu Ülikooli ainukese eestlasest klassikalise filoloogia professori Pärtel Haliste kirjutised, sh suurt järelkaja pälvinud käsitlus "Klassiline haridus ja eesti kultuuri arendamise probleeme" (1934). Projekti selle osa väljundiks on a) Pärtel Haliste antiigiteemaliste kirjutiste kogumiku koostamine, kommenteerimine ning avaldamine trükisena (on olemas eelkokkulepe kirjastusega "Ilmamaa"); b) teise tuntuma eestlasest klassikalise filoloogia õppejõu Ervin Roosi 100. sünniaastapäevale pühendatud kollokviumi korraldamine (september 2008) ning tema trükis ilmunud käsitluste ning käsikirjalise pärandi publitseerimiseks ettevalmistamine (olemas eelkokkulepe Ervin Roosi Rootsis elava poja Paavo Roosiga).