"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7610
ETF7610 "Bioloogilise mitmekesisuse kadu fragmenteerunud taimekooslustes (1.01.2008−31.12.2011)", Aveliina Helm, Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskond, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond.
ETF7610
Bioloogilise mitmekesisuse kadu fragmenteerunud taimekooslustes
Loss of biodiversity in fragmented plant communities
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.4. Ökoloogia, biosüstemaatika ja -füsioloogiaB270 Taimeökoloogia 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Bioloogia-geograafiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskond, Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tartu Ülikool, Loodus- ja tehnoloogiateaduskondkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008240 000,00 EEK (15 338,80 EUR)
01.01.2009−31.12.2009230 400,00 EEK (14 725,24 EUR)
01.01.2010−31.12.2010209 436,00 EEK (13 385,40 EUR)
01.01.2011−31.12.201113 386,00 EUR
56 835,44 EUR

Elupaikade pindala kahanemine ja killustatuse suurenemine on tänapäeval peamiseks inimese poolt tingitud liikide väljasuremise põhjuseks. Metakoosluselise dünaamikaga aladelt võivad aga liigid kaduda teatud hilinemisega. Pärast keskkonnatingimuste muutumist võib kooslusel võtta vähem või kauem aega, jõudmaks uude tasakaaluolekusse, mistõttu tekib nn. väljasuremisvõlg – koosluses leidub liike, mille väljasuremine tulevikus on vältimatu, kuid mille populatsioonid oma aeglase dünaamika tõttu pole veel kooslusest kadunud. Käesoleva projekti eesmärgiks on kirjeldada väljasuremisvõlga kui laialtlevinud nähtust hiljutise pinnakaoga killustunud kooslustes, eelkõige poollooduslikes ökosüsteemides. Vaatame, milliste ohtruste ja tunnustega liike ähvardab väljasuremine ning milliste tunnustega liigid jäävad killustunud maastikes ka tulevikus püsima. Uurime ka, kuidas reageerivad pinnakaole ja sidususe vähenemisele erinevad elurikkuse parameetrid – geneetiline mitmekesisus, fülogeneetiline mitmekesisus – ja kuidas need on seotud väljasuremisvõla kujunemisega. Lõpuks anname meta-uuringut kasutades üldise hinnangu väljasuremiseks kuluva aja kohta. Uurimistöös kasutame välitöödelt kogutud liiginimekirju ja keskkonnaandmeid; liikide tunnuste ning geneetilise ja fülogeneetilise andmestiku leidmisel on abiks mitmed andmebaasid ning laboritööd.
Habitat loss and habitat fragmentation are considered to be the primary causes of human-induced species extinctions. However, species with metapopulation dynamics may have a delayed response to environmental changes (i.e. habitat loss and fragmentation) due to slow intrinsic dynamics of populations. This creates the phenomenon called “extinction debt” in communities which means that many populations of species persist in the changed landscape for some period of time, though the environment is not suitable for them anymore and the future extinction is inevitable. The aim of this grant proposal is to study the extinction debt as wide-spread phenomenon in recently fragmented habitats, especially in seminatural communities; to examine the traits and abundances of species forming the debt and to study which species will persist in fragmented landscape. We’ll also find out how the different parameters of biodiversity – genetic diversity, phylogenetic diversity – respond to habitat loss and fragmentation and how they are related to the extinction debt. Finally, by comparing the remained area, connectivity and extinction debt in different studies we will give a general value for the length of the time before the species diversity decreases. We will go to fieldworks to acquire species lists and environmental data. For gathering species traits, genetic and phylogenetic data we will use several databases and the works at the laboratory.