See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Personaalne uurimistoetus (PUT)" projekt PUT1365
PUT1365 "Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel" (1.01.2017−31.03.2021); Vastutav täitja: Rein Raud; Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 170 400 EUR.
PUT1365
Kultuurilised muutused ja konfliktid: teoreetiline mudel
Cultural change and conflict: a theoretical model
1.01.2017
31.03.2021
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus (PUT)
Otsinguprojekt
ETIS valdkondETIS alamvaldkondCERCS valdkondFrascati Manuali valdkondProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikool, Humanitaarteaduste instituutkoordinaator01.01.2017−31.03.2021
PerioodSumma
01.01.2017−31.12.201742 600,00 EUR
01.01.2018−31.12.201842 600,00 EUR
01.01.2019−31.12.201942 600,00 EUR
01.01.2020−31.12.202042 600,00 EUR
170 400,00 EUR

Projekti eesmärk on töötada välja kultuurliste muutuste ja konfliktide mudel arendades edasi metoodikat, mille põhimõtted on esitatud mu raamatus "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". Globaliseerumisprotsessi käigus on iseenesest positiivsed arengud (demokratiseerumine, dekoloniseerumine, infotehnoloogiline progress jm) põhjustanud informatsiooni ülevoolu, millega seda informatsiooni haldavad institutsioonid ei suuda toime tulla. Teiselt poolt on poliitiliste, majanduslike ja ökoloogiliste probleemide ja nendega kaasnenud ebavõrduse ja ebakindluse levik vallandanud laiad migratsioonilained ja ühtlasi toonud kaasa ksenofoobia ja natsionalismi leviku mitmel poole "esimeses maailmas". Tekkinud situatsiooni ei ole võimalik adekvaatselt analüüsida ainult sotsiaalsete protsesside kontekstis, mistõttu kavatsen selle uurimiseks välja arendada mudeli, mis vaatleks neid ühenduses kultuurivälja sisemise dünaamikaga.
The goal of this project is to develop a model of cultural changes and conflicts, based on the methodology introduced in my book "Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture". As a result of globalization, many essentially positive processes such as democratization, decolonization, infotechnological progress etc. have jointly brought about an overflow of information. The institutions meant to handle it, however, are unable to cope with the situation. On the other hand, the growing inequality and insecurity that has been caused by current economic and political developments as well as ecological problems have set in motion large flows of migration and simultaneously inspired an upsurge of xenophobia and nationalism in many parts of the “first world”. These issues cannot be adequately analyzed only in terms of social processes, which is why I intend to develop a model that examines them in the context of the internal dynamics of the cultural field.
Projekti raames on formuleeritud ontoloogiline paradigma, mis võimaldab kultuurilisi muutusi ja konflikte käsitleda protsessuaalses võtmes ning näeb kõiki nähtusi, sealhulgas kultuurilist subjektsust ja kogukondsust kui väljasid, mida konstitueerivad pidevad pinged. Iga selline väli on läbilõige protsessist, milles erinevad elemendid pidevalt heitlevad võimaluse pärast kujundada protsessi edasist suunda. Ajalugu sisaldub sellel väljal mäluna, mis neid pingeid konfigureerib, kujundab jõu ja suuna, mida iga üksik element pingeväljale kaasa toob, tulevik aga võimaluste spektrina, mis omakorda hirmude ja ahvatlustena väljal toimuvat mõjutada võivad. Sellise väljana võib käsitada nii iga üksikut kultuurilist subjekti, stabiilset kultuurilist kogukonda (vähematest ühikutest suuremateni) kui ka ebastabiilset, näiteks lühikeseks ajaks kokku tulnud või, vastupidi, harva, ent pikema aja vältel ühistegevust harrastavat gruppi. Teine projekti raames argumenteeritud põhiväide seisneb selles, et tähendusloomet ja taju on võimalik kirjeldada nii üksiku subjekti kui ka grupi puhul sama terminoloogia abil, mis oponeerib senises grupiteoorias valdavale metodoloogilisele individualismile, ehk siis positsioonile, mille kohaselt vaid üksikisik saab omada tajusid ja mõtteid, grupi “seisukohad” aga väljendavad vaid nende mõtete keskmist. Konkreetsete näidete varal on osutatud, kuidas holistlikum ontoloogiline lähenemine võimaldab kultuurilisi protsesse paremini lahti mõtestada ja analüüsida. Paralleelselt on projekti raames analüüsitud ka konkreetset empiirilist materjali, erinevaid Aasia (eelkõige India, Hiina ja Jaapani) maailmavaateid. Analüüs problematiseerib tavaliselt Läänes kasutatava paradigma, mis eristab religioone, filosoofilisi koolkondi ja poliitilisi teooriaid omavahel ning osutab, kuidas Aasia kontekstis on neid erinevaid suundumusi lihtsam mõista, kui käsitleda ideedelugu holistlikult, kõiki elemente omavahel sisaldava ning põimiva, ent ka omavahel pingestava protsessina.