"Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu" projekt EKRM04-43
EKRM04-43 "Eesti kultuur XX sajandil (1.01.2004−31.12.2005)", Aare Pilv, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus.
EKRM04-43
Eesti kultuur XX sajandil
1.01.2004
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Riiklik programm: Eesti keel ja rahvuslik mälu
AsutusRollPeriood
Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuskoordinaator01.01.2004−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.200450 000,00 EEK (3 195,58 EUR)
01.01.2005−31.12.200575 000,00 EEK (4 793,37 EUR)
7 988,95 EUR

Projekti sisuks on koostada koguteos, mille ülesanne on anda kaasaegne ja terviklik käsitlus moodsa eesti kultuuri tekkimisest XX sajandil, selle arengust sajandi jooksul ja seisust uue sajandi algul. Koguteose näol on tegemist projektiga, mis toimis juba 1998-99 põhiliselt Kultuuriministeeriumi toel, kuid jäi toona seisma, peamiselt ERA-Panga pankroti tõttu. Nüüd oleme projekti taas käivitanud, oleme taastanud ja/või uuendanud autoritevõrgu ning autorid on asunud raamatu peatükkide kallal töötamist. Esialgsed (lühi)versioonid on suuremal osal artiklitest olemas, kuid nende läbitöötatuse aste on erinev -mõned vajavad vaid laiendamist ja ülejäänuga ühtlustamist, mõned vajavad aga lausa uuesti kirjutamist, liiati kui oleme sunnitud leidma uue autori. Projekti koordinaatoriteks ja toimetajateks on UTKK poolt Aare Pilv ning toonase projekti üks põhitoimetajaid prof Rein Ruutsoo, keeletoimetajaks Linda Uustalu. Projekti sisu seisneb järgnevas. Koguteos koondaks endas artikleid erinevate kultuurivaldkondade kohta, nende valdkondade XX sajandi jooksul toimunud arengu ajaloolisi ja üldistav-mõtestavaid vaatlusi; tervikuna oleks koguteos kultuuriteoreetiline kokkuvõte eesti/Eesti kultuuri seisundist viimase saja aasta jooksul. Kindlasti oleks selline kultuurikäsituste kogum oluline just praeguse aja kontekstis, mil eesti kultuur on jõudnud järjekordse punktini, kus oma identiteet on vaja üle mõelda ning selleks ka olnu kompaktselt kokku võtta ja mõtestada. Koguteose eesmärk on ühtne UTKK praeguste üldiste uurimissuundadega, mille huvipunktis on rahvusliku identsuse loomise erinevad mehhanismid nii kirjanduslikus kui üldkultuurilises plaanis. Oleme püüdnud autoriteks leida oma valdkonna parimad spetsialistid. Iga peatüki/artikli mahuks on kavandatud 24 000 kuni 36 000 tähemärki. Autoriteks on (mõnel üksikul puhul ka veel läbirääkimiste staadiumis) Rein Ruutsoo (eesti kultuuriuurimise Historiograafia peatükk ning filosoofilise mõtte peatüki kaasautor), Ea Jansen (eesti moodsa kultuuri eellugu), Mart Kivimäe (moderniseerumine Euroopa kontekstis), Rein Veidemann (eesti kultuuri kui Ctlrviku semiootiline/kultuuriteoreetiline vaatlus), Piret Lotman (raamatukultuur ja kirjastamine), Epp Lauk öj| Anu Pallas (meedia), Toomas Karjahärm (haritlaskond ja kool), Tiit Hennoste (keel), Jaan Undusk 3{kirjandus), Piret Kruuspere (teater), Urve Lippus (muusika), Jaan Rüüs (kino), Sirje Helme (kunst), Mart -Käim (arhitektuur), Toomas Paul (kirik ja vaimulik kultuur), Anu Kannike ja Heiki Pardi (rahva- ja Argikultuur), Mait Arvisto (sport), Peeter Järvelaid (õiguskultuur), Eero Loone (filosoofilise mõtte peatüki Sfeasautor), Jüri Allik (pedagoogika ja psühholoogia), Ants Viires (rahvusteadused), Ülo Kaevats (täppisteadused), Kalevi Kull (eluslooduse uurimine), Anto Raukas ja Vello Paatsi (eluta looduse Uurimine). Kähe peatüki - vähemusrahvuste kultuur ja populaarkultuur - pole seni õnnestunud autorit l^ida, kuid otsingud jätkuvad. Seesugusena võiks tegemist olla teosega, mis võtaks meie praeguste intellektuaalsete võimaluste parimal tasemel kokku selle, kuhu oleme jõudnud saja aasta jooksul, mil oleme toiminud kõiki kultuurrahva atribuute omava kooslusena. Koguteos võiks toimida tõhusa kõrgtasemelise maamärgina meie enesemõtestuses. Koguteose kõrvaleesmärk on tähistada ka 2005. aastal saabuvat Noor-Eesti 100. tähtpäeva, mis annab konkreetse perspektiivi koguteose vaateviisile - on ju see ühtlasi ka eesti kultuuri ühe suurema arenguetapi tähis. ________________________________