See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5396
ETF5396 "Väärtussüsteemide erinevused ja muutumine Läänemere äärsetes kultuurikogukondades 1990-ndatel aastatel (1.01.2003−31.12.2005)", Indrek Tart, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond.
ETF5396
ETF5396
Väärtussüsteemide erinevused ja muutumine Läänemere äärsetes kultuurikogukondades 1990-ndatel aastatel
The differences and changes in the value systems of the cultural communities in the Baltic Sea region during 1990's
Väärtussüsteemide erinevused ja muutumine Läänemere äärsetes kultuurikogukondades 1990-ndatel aastatel
1.01.2003
31.12.2005
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2003−31.12.2005
Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskondkoordinaator01.01.2003−31.12.2005
PerioodSumma
01.01.2003−31.12.2005316 764,00 EEK (20 244,91 EUR)
20 244,91 EUR
ETF 2003

Käesoleva projekti põhieesmärgiks on uurida Läänemere riikide kultuurikogukondi maailma väärtuste küsitluse (MVK) tulemuste seisukohalt. Kasutatakse andmestikke kõikidest 1990-ndate aastate küsitlusperioodidest (1990-1993, 1995-1997 ja 1999-2001), hoides lahus Eesti, Läti ja Leedu põlisrahvused ning muulased, Ida- ja Lääne-Saksamaa jne. MVK annab kultuuriliseks identifikatsiooniks mitu võimalust (läbi eneseidentiteedi, intervjuu keele jne.). Projektis eristatakse vastajate põlvkondade väärtusmaastikke erinevates küsitluslainetes ning nende dünaamikaid, samuti soolisi erisusi, mis pole siiani erilist tähelepanu pälvinud. Majanduslikku ja mentaalset arengut seostatakse poliitiliste ja sotsiaalsete ning igavikuliste väärtuste (sh elu reflektiivne mõtestamine religioosse asemel) muutunud aktsenteerimisega. Võrdlused Läänemereriikide lääneliku ja postsovetliku tiiva vahel selgendavad moderniseerumisteooriat 1989. aasta tsivilisatsioonimurrangu valguses. Leitud väärtussüsteemidele rakendatakse Bourdieu habituse teooriat. Lisaks kasutatakse Eurobaromeetrite andmed ning Eesti juhul granti taotleja väärtusküsitlustiku tulemusi aastatest 1997-2002 (N=1406). Püütakse leida suhestust MVK ning Schwartzi väärtuste skaala vahel. Vaadeldes Eesti paigutumist Ingleharti üldskeemis, kus perioodil 1991-1996 toimub kaugenemine postmodersest arengujoonest ning Põhjala riikidest, võib küsida, kas eestlaste ja eestimuulaste väärtusilmad pole vastandmärgilised, nende asetumine materialism-postmaterialism teljel polaarne? Kui see on nii, siis kerkib võimalus, et samasugune suhe on ka Lätis ja Leedus? Kas eesti-, läti-, leedumuulaste ja Venemaa venelaste vahel on väärtuste süsteemid sarnasemad või on siingi erinevusi, seega kas kultuurilis-poliitiline identiteeditunne ja emakeel on määravamad kui üldinimlike väärtuste mallid? Taustana käsitletakse Põhjamaade ülimalt postmodernseid väärtusilmu. Leitakse rahvusvaheliselt võrreldaval alusel Läänemere äärsete kultuuriliste kogukondade asend maailma ja Euroopa väärtuste skaalal, täpsustatakse põhirahvuseti ja muulaseti Balti riikide kultuurikogukondade paigutus sellel ning nende sarnasused ja erinevused nii vene kui Põhjala (samuti saksa ja poola) mallidest.
Main goal of the project is to investigate available World Values Survey (WVS) results from three waves of 1990's (1990-1993, 1995-1997 and 1999-2001) from the standpoint of the Baltic Sea region cultural communities. His will be done by separating the titular nations data from (quite large) minority groups, looking separately at Estonians and non-Estonians in Estonia, Latvians and non-Latvians in Latvia, West and East Germany etc. There are several opportunities for cultural identification in the WVS (self-identity question, language of the interview, country of the birth etc.) The dynamics of the respondents generations' values in the different waves of the survey will be dealt as well as gender differences. Economic and mental development correlates with political and social value change are looked for. As well as the human values changing accentuation (including self-reflection of the meaning of life as substitute for religious behavior). Comparing the developed and previous Soviet block countries of the Baltic Sea region will clarify modernization theory paths after the civilizational break of 1989. In addition the Eurobarometer surveys as well special survey of values in Estonia by the investigator are used. Relationship between WVS and the Schwartz Scale of Values is considered. Questions of differences and their meaning in the Estonians and non-Estonians value worlds in Estonia, Latvians and non-Latvians in Latvia are central as well as their connections with values in Russia. Do there is polarization on the postmaterialism-materialism axis? Do there are some hints towards importance of cultural identity systems and mother tongue use? How much value aspirations of the Baltic states are shaped by the highly postmodern Nordic ones? What kind differences and similarities could be found with German and Polish cultural communities value systems?
KirjeldusProtsent
Alusuuring100,0