See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF7979
ETF7979 "MEESTE TERVISE MÕJURID: PSÜHHOSOTSIAALSED TEGURID EESNÄÄRMEHAIGUSTEGA MEESTEL, MIS MÕJUTAVAD ARSTI POOLE PÖÖRDUMIST JA SKRIININGPROGRAMMIS OSALEMIST (1.01.2009−31.12.2012)", Toivo Aavik, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond.
ETF7979
MEESTE TERVISE MÕJURID: PSÜHHOSOTSIAALSED TEGURID EESNÄÄRMEHAIGUSTEGA MEESTEL, MIS MÕJUTAVAD ARSTI POOLE PÖÖRDUMIST JA SKRIININGPROGRAMMIS OSALEMIST
DETERMINANTS OF MEN’S HEALTH: PSYCHOSOCIAL FACTORS IN MEN WITH PROSTATATE DISEASES - INFLUENCE TO THE HELP-SEEKING BEHAVIOR AND TO THE UTILIZATION OF SCREENING METHODS
1.01.2009
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.8. PsühholoogiaS260 Psühholoogia5.1. Psühholoogia ja tunnetusteadused50,0
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidS290 Sotsiaalmeditsiin3.3. Terviseteadused (tervishoid, sotsiaalmeditsiin, hügieen, õeteadus, epidemioloogia)50,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskondkoordinaator01.01.2009−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2009−31.12.2009248 026,00 EEK (15 851,75 EUR)
01.01.2010−31.12.2010225 456,00 EEK (14 409,26 EUR)
01.01.2011−31.12.201114 409,60 EUR
01.01.2012−31.12.201214 409,60 EUR
59 080,21 EUR

Kõikjal maailmas on meeste tervis üldiselt halvem kui naiste oma, suremusmäär on kõrgem ja teada on ka fakt, et mehed kasutavad tervishoiuteenuseid harvemini kui naised. Praeguseks on palju tõendusmaterjali sellele, et kehaline ja vaimne tervis on tugevasti mõjutatud psühholoogilisest, sotsiaalsest, majanduslikust ja kultuurilisest keskkonnast, kus inimene oma elu veedab. Meeste tervisega seonduvad peale haigestumiste mehe isiksus ja personaalsed väärtused, mille mõju laieneb nii nende partneritele kui ühiskonnale tervikuna. Abiotsiv käitumine on kõrgelt adaptiivse käitumisviis, millel on positiivne mõju indiviidile kogu tema eluea jooksul. Käesoleva projekti põhieesmärgiks on uurida psühhosotsiaalseid asjaolusid, mis mõjustavad eesnäärmehaigustega mehi ja nende otsust eesnäärmehaiguste skriiningul osaleda. Rea empiiriliste uuringutega uurime (a) enesekohaste väidete seoseid abiotsiva käitumisega, eesnäärme skriiningus osalemisega ja erinevate kliiniliste mõõdetega nii seisundi kui seadumuslikul tasandil ja (b) sotsiaalse soovitavuse mõju eesnäärmehaiguste sümptomite subjektiivsele tajule. Lisaks teostame (c) Eesti ja Saksamaa kultuuride vaheliste erinevuste empiirilise analüüsi. Uurimus hõlmab kolme erinevat tasandit: (1) seadumuslike faktorite (isiksus ja personaalsed väärtused) seos eesnäärmehaiguste subjektiivsete kaebuste taju ja hindamisega ning eesnäärme skriiningus osalemise otsustusega. (2) Seisundifaktorite (depressioon, ärevus, meeleolu, viha ja usaldamatus, suhte seisund jne) seos eesnäärme haiguste sümptomite tajumise ja hindamise ning eesnäärmevähi skriiningprogrammis osalemisega ja (3) tasandi uurimused keskenduvad kliiniliste ja kultuurierinevuste aspektile.
The health of men is generally poorer than that of women, mortality rates are higher and men use health services less often than women. There is now an amount of evidence that physical and mental health is deeply influenced by the psychological, social, economic and cultural contexts of people’s lives over their lifespan. Particularly men’s health is not only about their own disease but about the consequences of male personality and personal values in general, which not only has impact on men, but to women and society at large too. Help-seeking is a highly adaptive behavior that has a positive ongoing impact on an individual across the lifespan. We are focusing here on the psychosocial factors of men’s prostate diseases and barriers to the utilization of prostate cancer screening methods. The main objective of the proposed project is to investigate the psychosocial circumstances influencing men with prostate diseases and their decisions in taking part from the prostate screening programme. We investigate (a) the relation of self-report scales with help-seeking behavior, utilization of prostate screening and various clinical measures on men’s trait and state level factors, and (b) the influence of social desirability on the self-reported subjective symptoms of prostate diseases. In addition, (c) we provide an empirical analysis of the cross-cultural differences between Germany and Estonia. This investigation incorporates three levels of research: (1) the relation of trait level factors (personality and personal values) on perception and evaluation of prostate symptoms and utilization of prostate screening. (2) The relation of state level factors (depression, anxiety, mood, anger and distrust, relationship status etc) on perception and evaluation of prostate diseases symptoms and utilization of prostate screening and (3) cross-cultural and clinical level.