See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9256
ETF9256 "Humanistlikud ideed budismi tekstikorpuses (1.01.2012−31.12.2015)", Märt Läänemets, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF9256
Humanistlikud ideed budismi tekstikorpuses
Humanistic ideas in the body of texts of Buddhism
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.4. KultuuriuuringudS220 Kultuuriantropoloogia, etnoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 600,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 600,00 EUR
38 400,00 EUR

Käesolev projekt lähtub teooriast, mille kohaselt humanism kultuurisuuna ja inimtsivilisatsiooni arengu ühe peamise mõjutegurina ei ole pelgalt Euroopa uusaja nähtus, vaid on kujunenud palju varem iseseisvalt eri kultuurides (Hiinas, Indias, Lähis-Idas), sh budismi kultuuri raames. Humanismi ideed leidsid esmalt väljenduse humanistlikes baastekstides (st konfutsianismi, hinduismi, budismi ja kristluse alustekstides). Kasutades allikmaterjalina budistliku tekstikorpusesse kuuluvaid tekste (paali kaanon, hiina ja tiibeti kaanonid, hilisemad traktaadid ja kommentaarid), on selle projekti eesmärgiks töötada välja budistliku humanismi kolmeastmeline arengumudel, mille kohaselt budismi tekstide põhisisuks olev vabanemisõpetus on oma olemuselt inimkeskne, st humanistlik, ja käsitletav kolmel tasemel - individuaalsel, universaalsel ja transtsendentaalsel - vastavalt isiksuse vaimse arengul etappidele. Uurimise aluseks oleva teoreetilise hüpoteesi kohaselt on budism vaadeldav inimkeskse ratsionaalse ja analüütilise süsteemina, mille eesmärgiks on teadmise suurendamise kaudu vabanemine eksistentsiaalsetest kannatusseisunditest. Budismi käsitlemine peamiselt humanistliku õpetusena on viimasel paaril aastkümnel saanud üldaktsepteeritavaks lähenemiseks, kuid konkreetseid uurimusi on seni veel üsna vähe ja teoreetilise üldistuseni ei ole mujal jõutud. Tartu Ülikoolis L. Mälli poolt loodud humanistlike baastekstide teooria ja M.Läänemetsa esitatud budistliku humanismi kolmeastmelise mudeli idee on sisuliselt esimeseks teoreetilise üldistuse katseks selles vallas. Väljaarendatud kujul ja võimalikult suure hulga tekstilise tõestuse korral võiks see mudel saada teoreetiliseks aluseks ja raamistuseks budismi tekstikorpuse ja budistliku kultuuri edasisel mõtestamisel ja tõlgendamisel tänapäeva teaduse ja filosoofia valgusel. Käesolev uurimus on tulenevalt selle eesmärkidest ja hüpoteesidest esmajoones ajalooline ja fenomenoloogiline, mille peamiseks meetodiks on uuritavate tekstikorpuste (filoloogilise) analüüsi põhjal saadud andmete ja uurimistulemuste süstematiseeritud võrdlev analüüs ja üldistus. Projekt on kavandatud tihedas rahvusvahelises koostöös juba traditsiooniliste koostööpartneritega välismaal. Projekti lõpptulemuseks on kollektiivne monograafia, kuhu autoritena kaasatakse ka uurijaid partnerinstitutsioonidest ja mujalt.
This project bases on the theoretical approach according to what humanism as a cultural trend and one of the main factor in the development of human civilization is not merely a phenomenon of European New Ages but has developed much earlier independently in different cultures (Chinese, Indian, Middle-Eastern), incl. Buddhist culture. Humanistic ideas first advanced in the humanistic base texts (i.e. base texts of Confucianism, Hinduism, Buddhism and Christianity). Taking texts belonging to the body of Buddhist scriptures (Pali Canon, Chinese and Tibetan Canons, later treatises and commentaries) as the sources, the aim of this project is to work out a three-level developmental model of Buddhist humanism, according to what the doctrine of emancipation being the main subject explored in the various Buddhist texts is man-centered by its nature, i.e. humanistic and can be treated in three levels - individual, universal and transcendental - according to the phases of person's spiritual growth. Theoretical hypothesis taken as the basis of this research states Buddhism as a human-centered and basically rational and analytical doctrine aimed to the emancipation from the existential states generating suffering through the growth of knowledge. Although, in the past couple of decades, the approach in the humanistic disciplines treating Buddhism as a basically humanistic doctrine has become generally accepted, the number of explicit works is still small let alone reaching the general theory. At the University of Tartu, the conception of humanistic base texts by late Dr. Mäll and the scheme of three-level model of Buddhist humanism by M. Läänemets are the first attempts made for general theory in this field. In the more developed form and proven on the larger textual material this approach could become one of the theoretical bases and background for further Buddhist studies to interpret and understand Buddhism in the light of modern science and philosophy. Ensuing from the goals and hypotheses of this research, it is, first of all, considered as historical and phenomenological. Its main methodology is the comparative analysis, systematising, and synthesis of the new information received through the philological analysis of studied text corpora. Project is planned to carry out in intent international co-operation with traditional partners from several institutions abroad. As the final result of the project a collective monograph will be compiled and published.
Põhitulemused kümne alateemana: (1) Gaṇḍavyūhasūtra tõlgendamise teoreetilise mudeli esitamine mahajaana budismi vaimse virgumistee ja tänapäeva kultuuriteooria raamistuses. (2) Saddharmapuṇḍarīkasūtra teksti analüüsi põhjal välja töötatud uudne mahajaana tõlgendusskeem, mis põhineb teksti kui keskendunud teadvuseseisundi väljundi ja agendi sätestamisel. (3) Budismi dharmateooria semiootilise tõlgendusmudeli aluste loomine. (4) Budismi personoloogia, eriti bodhisattva kui budismi humanistliku ideaali kandja kontseptsiooni edasiarendamine eelpool nimetatud kahe põhiteksti analüüsi baasil. (5) Inimlikkuse kontseptsiooni evolutsiooni diakroonilise mudeli esitamine India mõtteloos I at vältel e.m.a. (6) Budistliku humanismi kontseptsiooni vaatlus võrdlevalt teiste traditsioonide, eriti Vana-Hiina klassikalise mõtte suundadega, rõhuasetusega sõjavastasuse ja vägivalla absoluutsele eitamisele. (7) Dalai-laama fenomeni kui budismi humanismikontseptsiooni personaalse aspekti – õpetaja, poliitiku, arvamusliidri – avaldumise analüüs tänapäeva maailmas. (8) Budismi kui humanismiõpetuse roll ja mõju tänapäeva Indias. (9) Budism Eestis. (10) Budismiga interaktsioonis olevate Hiina klassikalise mõtte tekstide (Zhuangzi, Xiaojing, Chunqiu fanlu) uuringud magistrantide ja doktorantide töödes. Olulisinad on teemad (1), (2), (3) ja (5), mis pakuvad uudseid lahendusi mitmete tänapäeva budoloogia sõlmküsimuste lahendamisel ja uusi teoreetilisi lähenemisi. Peamiselt välitöödel põhinev (8) nõuab lisauuringuid ja tulemuste süsteemset kokkuvõtet. Uurimisprojekt tervikuna oli edukas ja avas märksa laiemaid väljundeid ja arenguvõimalusi, kui algselt üsna kitsalt sõnastatud uurimisteema.