See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9306
ETF9306 (ETF9306) "Euraasia kivi- ja pronksiaegsete sotsiaalvõrgustike kajastused Läänemere idapiirkonna arheoloogilises materjalis (1.01.2012−31.12.2015)", Aivar Kriiska, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF9306
Euraasia kivi- ja pronksiaegsete sotsiaalvõrgustike kajastused Läänemere idapiirkonna arheoloogilises materjalis
The reflections of the Eurasian Stone and Bronze Age social networks in the archaeological material of the Eastern Baltic
1.01.2012
31.12.2015
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH340 Arheoloogia6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2015
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 000,00 EUR
01.01.2013−31.12.20139 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.20149 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.20159 000,00 EUR
36 000,00 EUR

Läänemere idaosa kivi- ja pronksiaegne (12000 kuni 500 eKr) elanikkond on olnud korduvalt ja eriilmeliselt hõlmatud laiemaid Euraasia alasid katvatesse sotsiaalsetesse võrgustikesse. Neid ajalisi ja ruumilisi erijooni kandvaid protsesse käivitanud või lõpetanud tegurid on aga olnud tõenäoliselt erinevad. Kõige ilmekamalt kajastuvad võrgustikud n-ö eksootilistest materjalides – võõrsilt pärit esemetes või toorainetes. Käesoleva projekti eesmärgiks on eristada sellised esemed ja materjalid Läänemere idapiirkonnas Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus, dateerida need kaasleidude alusel ja kaardistada nende levik. Uurides nii leidude ja leiukogumike lokaalseid (leiukoht, kaasleiud, vahetu naabrus jms) kui globaalseid kontekste (toorainete looduslikud paiknemised, nende levi inimeste vahendusel, ajalised raamid jms), selgitatakse projekti raames välja võrgustike alad või vähemalt suunad ning neid loonud, hoidnud ja lõpetanud ühiskondlikud mehhanismid. Lisaks klassikalistele arheoloogilistele uurimisviisidele (võrdlev analüüs, tüpoloogia, stratigraafia jms), sh välitöödele (arheoloogilised inspektsioonid ja väljakaevamised), rakendatakse ka loodus- ja täppisteaduslikke meetodeid, ennekõike materjaliuuringuid (petrograafia ja spektraalanalüüs) ning AMS dateeringuid.
The Stone and Bronze Age (12000-500 cal BC) inhabitants of the eastern part of the Baltic Sea have repeatedly and variously been involved into different social networks covering the extensive Eurasian areas. The agents launching or terminating these processes carrying chronological and spatial differences have apparenty been different. The discussed networks are most vividly reflected in the so-called exotic materials – artefacts or raw materials originating abroad. The purpose of the present project is to discern these artefacts and materials in the eastern region of the Baltic Sea in Estonia, Finland, Latvia and Lithuania, date these on the basis of accompanying finds and map their distribution. In order to study both the local (find place, accompanying finds, close neighbourhood etc) as well as global contexts (the natural locations of raw materials, their distribution as mediated by people, chronological frames etc) of finds and the collections of finds, the areas or at least the directions of networks and the social mechanisms creating, preserving and terminating the networks will be determined within the frames of the project. In addition to classical archaeological research methods (comparative analysis, typology, stratigraphy etc), including fieldwork (archaeological inspections and excavations), natural and exact scientific methods, primarily studies of raw material (petrography and spectral analysis) as well as AMS-dating will be applied.
Projekti raames uuriti Läänemere piirkonna, sh Eesti, kivi- ja pronksiaegset leiuainest (eriti nn eksootilisi materjale, esemeid ja tehnoloogiaid) Euraasia sotsiaalvõrgustike võtmes. Rahvusvaheliselt ja interdistsiplinaarselt teostatud uuringute käigus kombineeriti erinevaid meetodeid ja tehnikaid (arheoloogilised väljakaevamised, inspektsioonid, esemete võrdlev analüüs, tüpoloogia, stratigraafia, ostograafia, petrograafia, spektraalanalüüs, radiosüsiniku analüüs, aDNA jms). Arheoloogilised väljakaevamised toimusid Eestis, Soomes ja Venemaal 8 asulakohal (Ruhnu Valgi, Narva-Jõesuu IIb, Jägala Jõesuu I / Jägala linnus, Rosson 9, Saarenoja 2, Muilamäki, Kunda Lammasmägi, Jägala-Joa IV), 1 matmispaigal (Narva-Jõesuu IIb) ja 1 ohverduskohal (Kohtla). Projekti tulemustel põhineb kas osaliselt või täielikult 29 teadusartiklit. Uurimistulemusi esitati ettekandena enam kui 50 konverentsil või seminaril ning teesidena on avaldatud 28 ettekannet. Lisaks ilmus 9 populaarteaduslikku artiklit ja tulemused integreeriti gümnaasiumi Eesti ajaloo õpikus. Olulisemad tulemused: 1. Ida-Euroopa metsavööndi, sh Läänemere idapiirkonna, mesoliitilise asustuse kujunemist ja käiku seletav mudel. Muuhulgas dokumenteeriti senisest üksikasjalikumalt kontaktvõrgustike katkemise käik hilismesoliitikumis. 2. Kirde-Euroopa neolitiseerumist seletavate hüpoteeside sari. 3. Osalemine aDNA uuringutes, mille tulemusel tõestati ulatuslikke alasid Euraasias hõlmanud migratsiooni olemasolu kiviaja lõpul ja pronksiaja algul. 4. Kivi- ja pronksiaegse tulekivikasutuse pikaajaliste ja mastaapsete protsesside kirjeldus ning Eesti tulekivi loodusliku areaali lokaliseerimine. 5. Kammkeraamika kompleksis toimunud ühiskondlike muutuste ning kontaktvõrgustike kujunemise ja püsimise senisest üksikasjalikum avamine läbi neoliitiliste eksootiliste materjalide. 6. Saaremaal pronksiaegses rannas paiknenud loodusliku merevaigu leiukoha interdistsiplinaarne dokumenteerimine. 7. Ida-Euroopa metsastepi ja stepivööndi pronksitöönduse mõju olemasolu selgitamine Eesti ala pronksiaegses materjalis.