See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)" projekt IUT20-41
IUT20-41 "IgLON perekonna rakuadhesiooni molekulid kui potentsiaalsed sihtmärgid neuropsühhiaatriliste häirete jaoks" (1.01.2014−31.12.2019); Vastutav täitja: Eero Vasar; Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, bio- ja siirdemeditsiini instituut; Finantseerija: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur; Eraldatud summa: 1 378 200 EUR.
IUT20-41
IgLON perekonna rakuadhesiooni molekulid kui potentsiaalsed sihtmärgid neuropsühhiaatriliste häirete jaoks
IgLON family of cell adhesion molecules as the potential targets for neuropsychiatric disorders
1.01.2014
31.12.2019
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus (IUT)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.1. BiomeditsiinB470 Füsioloogia 3.1. Biomeditsiin (anatoomia, tsütoloogia, füsioloogia, geneetika, farmaatsia, farmakoloogia, kliiniline keemia, kliiniline mikrobioloogia, patoloogia)100,0
PerioodSumma
01.01.2014−31.12.2014229 700,00 EUR
01.01.2015−31.12.2015229 700,00 EUR
01.01.2016−31.12.2016229 700,00 EUR
01.01.2017−31.12.2017229 700,00 EUR
01.01.2018−31.12.2018229 700,00 EUR
01.01.2019−31.12.2019229 700,00 EUR
1 378 200,00 EUR

Käesoleva uurimisprojekti keskseks eesmärgiks on selgitada IgLON perekonna valkude füsioloogilist rolli aju talitluses. Selleks hangitakse lisaks olemasolevale Lsamp puudulikkusega hiirele kolm IgLON puudulikkusega hiireliini (neurotrimiin, obcam ja negr1). Kasutades neid hiireliine uuritakse IgLON valkude tähendust närvisüsteemi arengus, samuti nende valkude paiknemist ajus. Edasi viiakse läbi hiirte käitumusliku ja farmakoloogilise fenotüübi põhjalik uuring. Farmakoloogilistes uuringutes püütakse eelkõige leida muutusi monoamiin- ja GABA-ergiliste süsteemide funktsioonis. Lisaks uuringutele katseloomadega on eesmärgiks IgLON valkude geneetiliste polümorfismide uurimine psühhiaatrilistel (skisofreenia, depressioon ja paanikahäire) patsientidel võrreldes tervete kontrollidega. Katseloomadel ja inimestel läbiviidud uuringute tulemuste alusel püütakse selgitada IgLON perekonna valkude võimalikku rolli neuropsühhiaatriliste haiguste kujunemises.
One of the main goals of this research project is to identify a physiological role of IgLON family proteins in the functions of brain. For that purpose, in addition to the existing Lsamp deficient mice three IgLON deficient mouse lines (neurotrimin, obcam, kilon) will be characterized. Based on these mice the localization of IgLON proteins in the brain as well as their significance of in the development of nervous system will be studied. After that the pharmacological and behavioral phenotype of these mice will be analyzed in-depth. In pharmacological studies we expect to find changes in the function of GABA- and monoaminergic systems. Besides that, the other major goal is to establish the genetic polymorphisms of IgLON proteins in psychiatric patients (schizophrenia, depression, panic disorder) compared to healthy controls. Based on the data of animal and human studies we expect to establish the potential role of IgLON family proteins in the development of neuropsychiatric disorders.
Uurimistöö tulemusena valmis 39 artiklit ja kaitsti 8 doktoritööd. IGLON perekonna geenidest saadi olulisemad tulemused Negr1 (neuronaalne kasvuregulaator 1) geeni uurimisel. Negr1 geeni puudulikkusega hiirtel olid kõrvalekalded, mis meenutasid inimese neuropsühhiaatrilisi häireid. Hiirtel oli märkimisväärne ajutroofia. Sellega kaasnes parvalbumiini sisaldavate neuronite vähenemine hipokampuse alaosades. Katseloomadel esines sotsiaalse käitumise häire, kognitiivse võimekuse vähenemine ja kohanemisraskused uudses keskkonnas. Skisofreeniahaigete patsientide dorsolateraalses prefrontaalses koores täheldati NEGR1 transkripti ekspressiooni olulist suurenemist. Kõik need uuringud viitavad sellele, et NEGR1 on väga oluline sihtmärk neuropsühhiaatriliste haiguste paremaks mõistmiseks. Projekti raames uuriti volframiini-(Wfs1)-puudulikkusega näriliste käitumislikku ning metaboolset fenotüüpi. Meil õnnestus näidata, et GLP-1 (glükagooni sarnane peptiid-1) agonist eksenatiid mõjus Wfs1 puudulikkusega hiirtel hüperglükeemiat leevendavalt. Pikaajaline GLP-1 agonisti liraglutiidi manustamine pärssis Wfs1 puudulikkusega rottidel glükoosi ainevahetuse häire väljakujunemist. Samuti avaldas ravim kaitsvat toimet geeni puudulikkusest tingitud närvikahjustuste eest silma võrkkestas ja ajutüve neuronites. Nimetatud uuringute tulemused lubavad väita, et GLP-1 agonistid on ravimid, mis aitavad oluliselt leevendada raske päriliku haiguse Wolframi sündroomi kulgu. Esmaspsühoosi patsientide uuringutes leidsime, et olulisemad haigust kajastavad markerid veres on epidermaalne kasvufaktor (EGF), tauriin ja pikaahelalised atsüülkarnitiinid C16 ning C18:1. 7-kuulise antipsühhootilise ravi kõrvaldas haiguse positiivsed sümptomid ja normaliseerus ülalnimetatud markerite taseme veres. Ravist tingitud positiivsete muutuste kõrval tekkis patsientidel oluline kehamassi indeksi suurenemine. Saadud tulemused lubavad väita, et mainitud markereid on heas kooskõlas haiguse kulu ja ravi efektiga.