"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9284
ETF9284 "Sotsiosemiootika: teooria ja rakendused (1.01.2012−31.12.2012)", Anti Randviir, Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond.
ETF9284
Sotsiosemiootika: teooria ja rakendused
Sociosemiotics: Theory and Applications
1.01.2012
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.1. FilosoofiaH120 Süstemaatiline filosoofia, eetika, esteetika, metafüüsika, epistemoloogia, ideolooogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.20129 600,00 EUR
9 600,00 EUR

Sotsiosemiootika (Ssem) on valdkond, mida rahvusvahelisel tasandil on iseloomustanud fragmentaarsus. Ssemi paradigmaatilisuse uurimine ja määratlemine on vajalik, et tagada selle suure valdkonna eesmärgipärasus ja jätkusuutlikkus. Semiootikast kõneldakse tema interdistsiplinaarsust rõhutades, sageli just humanitaarteaduslikus perspektiivis. Ssem võimaldab selle interdistsiplinaarsuse siduda laiema sotsiaal-humanitaarteadusliku arusaamaga nii uurimisobjektide hulga hõlmavuses, kui ka integreerida sotsiaalteaduslik metodoloogia (kasvõi nt välitööd) humanitaristika traditsiooniliste meetoditega. Moodustub metodoloogiline tervik, mis suudab pühenduda nii indiviidi- kui ka ühiskonna- ja kultuuritasandile, mis on võimeline ka rakendusuuringuteks kompleksile ‘inimene-kultuur-ühiskond-keskkond’, kasutades mõistet ‘sotsiokultuuriline süsteem’. Tööl on kaks peasuunda, millest üks keskendub Ssemi kui suhteliselt uue teadussuuna aluste määratlemisele ja paradigmaatiliste eristusjoonte väljatoomisele ning teine Ssemi rakenduslike meetodite väljatöötamisele ja sätestamisele. Need kaks aspekti omavahel tihedas seoses ning ühendavad semiootika interdistsiplinaarselt mitmete sotsiaal- ja humanitaarteadustega. a) Ssemi määratlemine semiootika, sotsiaal- ja humanitaarteaduste kontekstis teadussuunana. Ssemi vaatenurk, mis ühendaks nn klassikalise semiootika ja tänapäevased sotsiaalteaduslikud distsipliinid, võimaldaks vaadelda nähtusi alates indiviidi sotsiokultuurilisest arengust ja ühiskondlik-kultuurilisest käitumisest igapäevaelus kuni identiteetide dünaamikani kultuuridevahelises suhtluses. Ssemialuste määratlemisel kavatseme väga olulist tähelepanu pöörata mitme eri distsipliini esindajateks peetavate autorite töödele, väärtustades eriti 20. sajandi alguse ja järgnevate kümnendite klassikuid. b) Ssemi rakendusliku poole kaks peamist aspekti: konkreetsete sotsiokultuuriliste koosluste põhimõttelise modelleerimise küsimused, ning teisalt sotsiokultuuriliste kommunikatsiooniprotsesside retrospektiivse modelleerimise küsimust. Kõnes ei ole mitte ajaloo sündmuspõhine kirjeldamine põhjus-tagajärg skaalal, vaid kultuuris toimuvate informatsiooniliste protsesside kirjeldamine nii tehnoloogiliste, ideoloogiliste kui ka majanduslike protsesside vastasmõjuna. Pikemaajaliselt näeb projekt ette nn Ssemilise tööriistakasti rakendamist ennekõike Eesti 20. ja 21. sajandi kultuuris toimunud paradigmaatiliste muutuste kirjeldamisel.
Sociosemiotics (Ssem) can be seen fragmented on the international scale. To secure the purposefulness and continuity of this large field, it is vital to study and determine the actual paradigmatic essence of Ssem. Semiotics is associated with interdisciplinarity – usually from the perspective of the humanities. Ssem allows to connect this interdisciplinarity with a wider understanding connecting the social sciences and the humanities both in the amount and range of research objects, while integrating also social science methodologies with traditional methods of humanities (even e.g. fieldwork). There will emerge a methodological whole being capable of applied research of the complex ‘man-culture-society-environment’, using the notion ‘sociocultural system’. The project has 2 main directions: a) concentration at determining the foundation of Ssem as a relatively new scientific trend and outlining its paradigmatic distinctive features, b) establishing applied methods of Ssem. These aspects are interrelated and connect semiotics interdisciplinarily with various social sciences and humanities. a) Establishing Ssem in the context of social sciences and humanities. The Ssem angle to unite the so-called classical semiotics and contemporary disciplines in the social sciences would enable to view phenomena beginning from the sociocultural development and behaviour of the individual in his daily life, and ending with the dynamism of identities in intercultural communication. At the demarcation of the grounds of Ssem we will pay specific attention to the classics who are considered as representatives of separate disciplines, focusing at the beginning and following decades of the 20th century. b) Two main aspects of the applied side of Ssem: issues of principal modelling of concrete sociocultural associations, and retrospective modelling of sociocultural communicative processes. The topic is not about the description of history in terms of events on the scale of cause and effect, but about the description of informational processes in culture as results of interaction between technological, ideological, economic, political and other processes. In long-term, the project foresees application of the Ssem toolkit to the description of paradigmatic changes that have taken place in Estonia in the 20th and the 21st century.