"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8497
ETF8497 "Muusika funktsionaalsed aspektid (1.01.2010−31.12.2012)", Kerri Kotta, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
ETF8497
Muusika funktsionaalsed aspektid
The Functional Aspects of Music
1.01.2010
31.12.2012
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH320 Musikoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2010−31.12.2012
PerioodSumma
01.01.2010−31.12.2010192 000,00 EEK (12 271,04 EUR)
01.01.2011−31.12.201112 271,20 EUR
01.01.2012−31.12.201212 271,20 EUR
36 813,44 EUR

Funktsionaalsust võib mõista muusika mistahes vaadeldava üksuse (heli, kooskõla, vormilõik jne) omadusena, mis tekib nimetatud üksuse käsitlemisel mingi suurema terviku osana, mille suhtes see täidab teatavat konkreetset ülesannet. Funktsionaalsena üldisemas mõttes võib mõista ka Schenkeri analüüsi, Schönbergi koolkonna vormifunktsioonidel põhinevat analüüsimeetodit (Caplin), muusika generatiivset teooriat (Lerdahl and Jackendoff) ning muusika meetrilist analüüsi seostatuna lause-(fraasi-)analüüsiga (Rothstein), sest kõigil ülalmainitud juhtudel postuleeritakse mingi normatiivne mudel, millega analüüsitav teos on üheselt defineeritud funktsionaalsetes suhetes (teost võib vaadelda mudeli funktsionaalse „hälbena“). Käeolevas projektis keskendutakse muusika funktsionaalsusele kolmel viisil. Seda vaadeldakse seoses harmoonilise kontrapunktiga, seoses muusikalise lause struktuuriga ning seoses selle avaldumisega posttonaalses muusikas. Mart Humala uurimuses “Harmoonilise kontrapunkti analüütiline teooria” on kavas edasi arendada autori varasemaid ideid muusika kontrapunktilisest ehitusest, põhinedes järgnevate autorite ideedele: Heinrich Schenker, Fred Lerdahl (prolongatsioonilise põhivormi mõiste), William Rothstein (“imaginaarse continuo” idee), William Benjamin (“heliklasside kontrapunkti” mõiste), William Renwick (häältejuhtimismaatriksi mõiste), Geoffrey Chew (juhtheli teooria) ning Edward Laufer (sonaadivormi töötluse kontrapunktiline ehitus). Kerri Kotta planeeritav uurimistöö on seotud muusikalise lause funktsionaalsete aspektide analüüsimise ja kirjeldamisena. Üldisemaks lähtealuseks on Leonard Meyeri muusikaliste stiimulite poolt tekitatud ootuste realiseerimise või blokeerimise teooria, konkreetsemaks lähtealuseks aga William Rothsteini ja William Caplini tööd muusikalisest lauseehitusest ja vormist. Muusikalise lauseehituse ja vormilise süvastruktuuri omavahelisi funktsionaalseid suhteid käsitledes lähtutakse lisaks ka Hepokoski ja Darcy ning Leonard Ratneri ja Heinrich Christoph Kochi uurimustel sonaadivormi kohta. Gerhard Locki uurimisteema pealkirjaks on „Pingedisain: posttonaalse muusika strukturaalsete aspektide otsinguil“. Posttonaalses muusikas võtavad funktsionaalharmoonia puudumise tõttu teost struktureerivad funktsioonid üle muusika teised aspektid. Nende aspektide ulatus ja roll pole aga veel selged. Gerhard Locki interdistsiplinaarse töö eesmärgiks on pakkuda vastuseid neile küsimustele.
The functionality can be attributed to any given musical entity (tone, chord, formal section etc) if it is observed as a part of some larger unit and if it performs a certain task in making up that unit. If the functionality is understood as stated above (i.e. in a broad sense), rather diverse spectrum of analytical approaches can be seen as “functional”. Such approaches can be exemplified as follows: Schenkerian analysis, the functional analysis of form (Caplin), the generative theory (Lerdahl and Jackendoff), and the theory of phrase rhythm (Rothstein). The application of all listed theories always implies postulating a normative model that lies behind the actual music. The musical work, in its turn, can be seen as a functional variation of the aforementioned normative model. In the present project, the functionality of music is examined proceeding from three different musical aspects. The functionality is discussed in connection with harmonic counterpoint, musical phrase, and its formation in post-tonal music. Mart Humal’s study “Analytical Theory of Harmonic counterpoint” has the aim to develop the author’s previous ideas about the contrapuntal structure of music; and (with some modifications and) those of other authors, such as Heinrich Schenker, Fred Lerdahl (the concept of prolongational basic form), William Rothstein (the concept of imaginary continuo), William Benjamin (the concept of pitch-class counterpoint), William Renwick (the concept of voice-leading matrix), Geoffrey Chew and Edward Laufer. The research work of Kerri Kotta explores the functional aspects of musical phrase. The research project proceeds primarily from Leonard Meyer's theory of musical expectations activated by the musical stimuli, but also those of William Caplin and William Rothstein. Exploring the mutual relations of musical phrase and formal background the views about sonata form of James Hepokoski and Warren Darcy, Leonard Ratner, and Heinrich Christoph Koch are applied as well. Gerhard Lock’s theme of doctoral dissertation is titled “Tension Design: Searching for the Structural Aspects of Post-tonal Music”. In the post-tonal music the lack of the functional harmony results in the increase of the structural importance of so called secondary aspects of musical structure. However, it is yet not clear what particular aspects of the post-tonal music are crucial in making up the musical structure. The aim of Lock's dissertation is to suggest possible answers to these questions.