See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Ülikoolid ja teised TA asutused" projekt KVÜÕA-0.4-2.5/927
KVÜÕA-0.4-2.5/927 "Veteranide suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid (24.10.2017−15.12.2018)", Merike Sisask, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut.
KVÜÕA-0.4-2.5/927
KVÜÕA-0.4-2.5/927
Veteranide suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid
Protective and risk factors of veterans’ suicidality
Veteranide suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid
24.10.2017
15.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Ülikoolid ja teised TA asutused
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.6. RahvatervishoidB680 Rahvatervishoid, epidemioloogia3.3 Terviseteadused100,0
AsutusRiikTüüp
Kaitseväe AkadeemiaEesti VabariikTA asutus
PerioodSumma
24.11.2017−15.12.201843 620,50 EUR
43 620,50 EUR

Kaitseväes toime pandud suitsiidide arv on pigem väike, aastas keskmiselt mitte üle ühe juhtumi. Veteranide hulgas toime pandud suitsiidide arv ei ole teada. Suitsiidide tase ühiskonnas keskmiselt on olnud üldiselt kõrgem kui militaarses keskkonnas, kuid nii mõneski riigis ei ole see väide enam kehtiv (nt Ameerika Ühendriigid). Oluline on hoiduda Eestis samale teele sattumast. Suitsiidini jõudmine on protsess, mida mõjutavad pikema või lühema aja jooksul keerukas koos- ja vastasmõjus erinevad kaitse- ja riskitegurid – psühholoogilised, sotsiaalsed, kultuurilised, neurobioloogilised ja demograafilised. Mõned neist on kergemini mõjutatavad, teised raskemini, kuid neid tegureid teades on võimalik täpsemini planeerida ennetustööd. On väga oluline planeerida ennetustööd selliselt, et suurendada kaitsetegurite ning vähendada riskitegurite mõju. Kuna suitsiid on protsess, siis on vajalik keskenduda ka kergemate suitsidaalsuse vormide nagu suitsidaalne mõtlemine ja suitsiidikatsed varajasele märkamisele ja ennetamisele. Eelkirjeldatust tulenevalt on projekti eesmärkideks: (1) selgitada välja suitsidaalse käitumise levimus ning suitsidaalsuse kaitse- ja riskitegurid Kaitseväe veteranide hulgas; (2) analüüsida olemasolevaid suitsiidiriski hindamise mõõtvahendeid ja esitada ettepanekud suitsiidiriski kvantitatiivse hindamise mõõtvahendi arendamiseks Kaitseväes.
The number of suicides in the Estonian Defence Forces is rather small, not more than one case per year on average. The number of suicides among veterans is not known. The level of suicides in society on average is generally higher than in the military environment, but for several countries this statement is not valid any more (e.g. the United States). It is important to avoid getting on the same path in Estonia. Reaching to suicide is a process that is during shorter or longer period influenced by complex co- and counter-interactions of different protective and risk factors – psychological, social, cultural, neurobiological and demographic. Some of these are more easily modifiable, the others harder to affect, but knowing these factors makes possible to target preventive work more specifically. In preventions it is essential to increase the effect of protective factors and decrease the effect of risk factors. As suicide is a process, it is important to concentrate also on early recognition and prevention of milder forms of suicidality like suicidal ideation and suicide attempts. Based on this description the objectives of the project are: (1) to find out the prevalence of suicidal behaviours and protective and risk factors of suicidality among veterans of the Defence Forces; (2) to analyse existing instruments for measuring suicide risk and to make proposals for developing tools for quantitative measurement within the Defence Forces.