See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Muu" projekt 260503
260503 (No 28-02) "BioVesinik (1.06.2003−31.12.2006)", Tiit Kallaste, SA Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus.
No 28-02
260503
BioVesinik
BioHydrogen
1.06.2003
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Muu
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
1. Bio- ja keskkonnateadused1.12. Bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud, näiteks biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringudP330 Bioenergeetika 1.5. Bioteadused (bioloogia, botaanika, bakterioloogia, mikrobioloogia, zooloogia, entomoloogia, geneetika, biokeemia, biofüüsika jt50,0
4. Loodusteadused ja tehnika4.16. Biotehnoloogia (loodusteadused ja tehnika)T360 Biokeemiatehnoloogia 2.3. Teised tehnika- ja inseneriteadused (keemiatehnika, lennundustehnika, mehaanika, metallurgia, materjaliteadus ning teised seotud erialad: puidutehnoloogia, geodeesia, tööstuskeemia, toiduainete tehnoloogia, süsteemianalüüs, metallurgia, mäendus, tekstiilitehnoloogia ja teised seotud teadused).50,0
AsutusRiikTüüp
Nordic Energy Research
PerioodSumma
01.06.2003−31.12.2006963 065,00 EEK (61 551,07 EUR)
61 551,07 EUR
Põhjamaade Energiarahastu

Vesiniku tootmise elektrokeemilised, fotokeemilised, termokeemilised jms tehnoloogiad nõuavad palju energiat ja ei ole sageli keskkonnasõbralikud. Bioloogiline vesiniku tootmine (biovesinik), kasutades mikroorganisme, on alternatiiv eelpool mainitud tehnoloogiatele, mis võimaldab vesinikku toota erinevatest taastuvatest allikatest. Bioloogilised süsteemid pakuvad vesiniku genereerimiseks mitmeid erinevaid võimalusi, mille hulgas on biofotolüüs, kaudne biofotolüüs, foto-fermentatsioon ja pime-fermentatsioon. Põhja- ja Baltimaade Biovesiniku Programm (NBH2) keskendubki vesiniku tootmisele bioloogilistest süsteemidest ja nende süsteemide analüüsimisele. SEI-Tallinn on üks üheksast selles projektis osalejast. NBH2 projekti rahastab Nordic Energy Research Programme. NBH2 projekti peamised eesmärgid on: - Arendada ja tugevdada Põhjamaade (k.a. Baltimaade) teadusalast koostöövõrgustikku; - Julgustada ja toetada vastastikkust koostööd Põhja- ja Baltimaade teadlaste ja noorteadlaste vahel; - Demonstreerida ja edasi arendada nii fermentatiivset kui ka fotobioloogilist biovesiniku tootmist; - Teostada süsteemi analüüsi bioloogilistele vesiniku tootmise meetoditele; - Pakkuda tööseminare jms tudengitele ja noorteadlastele Põhja- ja Baltimaade regioonis; - Põhjamaade biovesiniku uurimuse positsioneerimine nii Euroopa kui ka rahvusvahelisel areenil. Põhjamaade Biovesiniku projekt jaguneb kolmeks alamprojektiks: fotobioloogia, fermentatsioon ja süsteemi analüüs SEI-Tallinn, koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga, on osaline kahes alamprojektis: fermentatsioonis ja süsteemi analüüsis. Fermentatsioon Bioloogiliselt võib vesinikku toota orgaanilise aine fermentatsioonil lenduvateks rasvhapeteks (VFA) ja alkoholideks. Lisaks saab vesinikku VFAde ja alkoholide edasisel oksüdatsioonil atsetaadiks. Looduslikus anaeroobses ökosüsteemis tarbivad tekkinud vesinikku metanogeenid, et toota metaani. Nii tagatakse süsteemi madal vesiniku kontsentratsioon, mis on oluline efektiivseks orgaanilise aine lagundamiseks. Seega on fermentatsiooni uurijate peamiseks väljakutseks niisuguse süsteem loomine, kus vesiniku osarõhk oleks piisavalt madal täielikuks anaeroobseks lagunemiseks ka metanogeenide juuresolekuta.
The depletion of fossil energy resources (oil, coal, natural gas) and the increase of global Pollution by using these fuels make research in the field of alternative energy resources more and more necessary. The sun is the most important source of regenerative energy and molecular hydrogen could be the energy carrier of the future. Used in fuel cells molecular hydrogen (H2 generates electricity for e.g. the transportation sector, mobile applications and to heat our houses). H2 is today produced from fossil fuels (mainly natural gas) or by electrolysers. There are different ways to convert solar energy into hydrogen. Besides electrolysis with electricity out of hydroelectric power plants, wind turbines or photovoltaics a biological production of hydrogen by photosynthetic microorganisms like phototrophic anoxygenic bacteria, cyanobacteria and green algae is possible. Biological hydrogen production can also be based on existing organic material where for example waste or biomass is transformed into hydrogen in a so called process of fermentation by the help of microorganisms Project goal The Nordic BioH2 project is a basic/fundamental science project with a clear vision; Renewable H2, directly or indirectly, from solar energy using biological systems. In the short period this project is not directly relevant to the existing energy infrastructure or system in the Nordic countries. However, in the future, when H2 may be the major energy carrier, we need to have environmentally friendly systems to produce H2 from primary energy sources. Solar energy and water are endless resources and if the vision of BioH2 comes through, renewable H2, directly or indirectly from solar energy and water, this would have enormous impact on the energy sector.
KirjeldusProtsent
Rakendusuuring60,0
Alusuuring40,0