"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF5684
ETF5684 (ETF5684) "Hingamisteede takistuse muutused lastel (1.01.2004−31.12.2006)", Jana Kivastik, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF5684
Hingamisteede takistuse muutused lastel
Changes of the respiratory resistance in children
1.01.2004
31.12.2006
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB780 Troopikahaigused 3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2004−31.12.2006
PerioodSumma
01.01.2004−31.12.2004110 000,00 EEK (7 030,28 EUR)
01.01.2005−31.12.2005114 823,53 EEK (7 338,56 EUR)
01.01.2006−31.12.2006117 120,00 EEK (7 485,33 EUR)
21 854,17 EUR

Sageli esinevad hingamiselundite poolsed kaebused juba eelkooliealistel lastel. Eestis ei ole siiani olnud võimalust objektiivselt uurida nooremate kui 7 aastaste laste hingamise funktsionaalset seisundit. Eel-kooliealistelt lastelt ei saa reeglina nõuda, et nad hingaksid maksimaalse sügavuse ja kiirusega sisse ja välja, nii nagu see on vajalik forsseeritud hingamise voolu-mahu lingu registreerimisel. Tänu uutele meetoditele, kus uuritav ei pea mõõtmise käigus oma hingamist muutma, on viimasel kümnendil popu-laarsust võitma hakanud kaks hingamiteede takistuse mõõtmise meetodit. Neist esimese meetodi, impulss ostsillomeetria eripäraks on, et hingamisteede takistus arvutatakse välise generaatori poolt teki-tatud ja hingamisteedesse suunatud rõhu ja õhuvoolu muutuste põhjal. Rõhu ja voolu suhte määravad kogu hingamissüsteemi mehaanilised omadused, mida iseloomustatakse hingamissüsteemi impedantsi e. kogutakistusega. Teise meetodiga katkestus- või sulgemistakistuse mõõtmisel lähtutakse sellest, et hingamisteede järsul sulgemisel spetsiaalse klapiga võrdsustuvad rõhud suuõõnes ja alveoolides. Peale klapi avanemist registreeritakse õhuvoolu väärtus ning alveolaarrõhu ja vastava õhuvoolu jagatis võimal-dabki hinnata hingamisteede takistust. Eestis on kirjeldatud meetodeid väga vähe kasutatud. TÜ füsio-loogia instituut ja Lastekliinik said eelpoolkirjeldatud mõõtmisteks vajalikud aparaadid alles 2001.a. Hingamisteede takistuse mõõtmine ülalnimetatud meetoditega pole veel rahvusvaheliselt standardiseeri-tud, seetõttu peab iga keskus vastavalt olemasolevale aparatuurile välja töötama eeskirjad uuringute läbiviimiseks ja tulemuste hindamiseks. Planeeritava projekti eesmärkideks on hinnata hingamisteede takistuse mõõtmise uute meetodite sobivust eelkooliealiste laste uurimisel, kirjeldada takistuse mõõt-mise indiviidisisest korratavust, esitada 3-7 aastaste laste hingamisteede takistuse normväärtused, võrrelda takistuse muutusi bronhodilataatortesti järgselt tervetel ja hingamiselundite poolsete kaebustega lastel ning hinnata hingamisteede takistuse mõõtmise meetodite sobivust astmahoo aegsete ja selle järgsete hingamisteede läbitavuse muutuste kirjeldamisel.
Asthma and wheezing symptoms are extremely common problems in young children. The diagnosis and monitoring of airway disease involving wheeze in young children relies mainly on the history provided by the parents of the children and clinical observations, because children under 6 years of age can rarely perform the manoeuvres needed for lung function measurements, such as forced expiration, which require active co-operation. A number of techniques applicable to lung function measurement in young children (e.g. respiratory resistance by the forced oscillation technique and by the interrupter technique) have been introduced already several decades ago. But only recent advances in pressure transducer and microcomputer technology, and because these techniques require passive co-operation only and measurements can be performed in unsedated children down to the age of 2 years, these methods have become more widely used in 1990s and have reached finally also Estonia. It has been stated that current priorities are to widen educational material available on these modern techniques and better international standardisation. As these measurements are already possible at the University of Tartu, it is essential for us to assess their potential for future clinical applications. The aim of the project is to assess the applicability of resistance measurements in preschool children; to collect data on the intraindividual measurement repeatability of IOS and interrupter technique; to determine reference limits of respiratory system resistance using these 2 techniques for healthy children aged 3-7 years; to present reference limits for bronchodilator responses for healthy children;and to evaluate the reliability of techniques for assessing changes in lung function in asthmatic children.