"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT12-1
IUT12-1 "Muusika performatiivsed aspektid (1.01.2013−31.12.2018)", Jaan Ross, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
IUT12-1
Muusika performatiivsed aspektid
Performative aspects of music
1.01.2013
31.12.2018
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH320 Musikoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2013−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201368 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201468 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201568 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201668 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201768 000,00 EUR
340 000,00 EUR
272000,00

Lääne muusika kaanoni järgi eksisteerib muusikateos noodistuse ja selle esituse kujul, kuid improvisatsioonilisema loomuga muusikakultuurides ja -žanrides ei tarvitse esitus tingimata noodistusele tugineda. Viimasel ajal on muusikateaduse uurimisobjekt nihkunud noodistustelt muusika performatiivsete aspektide suunas. Kui etnomusikoloogias on see lähenemine olnud enesestmõistetav, siis nt uudne nn dünaamilise vormi kontseptsioon muusikateoorias on muusika analüüsile lisanud mitmeid uusi tahke. Muusikaloos ja muusikalise teatri uurimises võime täheldada huvikeskme nihet muusikateoste tekstidelt sündmuste, etenduste ja muusikaelu praktikate uurimisele. Kognitiivses muusikateaduses pööratakse tähelepanu interpreetide tegevuse eri külgedele muusika esituse käigus. Eraldi uurimisvaldkonnaks on kujunemas ajalooliste helisalvestiste analüüs. Käesoleva teema raamides uuritakse muusika performatiivsust esmalt eesti muusikakultuuri sünkroonse ja diakroonse kirjelduse vajadustest lähtudes.
According to the Western canon, a musical work can exist in the form of a score or of a performance. Scores, however, may be lacking in cultures or genres more improvisational in their nature than the mainstream Western music. There is a shift in the contemporary musicology, its focus moving more towards studies of musical performances instead of scores of musical works. While such an approach has traditionally been accepted in ethnomusicology, the concept of dynamic form has opened new ways of analysis in music theory. In the history of music and studies of musical theatre, more interest can be observed towards events, performances and practices than towards the musical texts only. In the cognitive musicology, activities of performing musicians are studied from different aspects. Analysis of historical sound recordings is emerging as a new sub-discipline. In this project, performative aspects of music will be studied in the synchronic and diachronic context of Estonian music.

Vastutav täitja (1)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Jaan RossdoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Professor (0,50) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Juhtivteadur (0,50)EST / ENG01.01.2013−31.12.2018

Põhitäitjad (6)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Kerri KottadoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, muusikateooria professor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, muusikateooria professor (1,00)EST / ENG01.01.2017−31.12.2018
Urve LippusdoktorikraadEesti Muusikaakadeemia, professorEST / ENG01.01.2013−13.05.2015
Kristel PappeldoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Professor (1,00) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Professor (0,75)EST / ENG01.01.2013−31.12.2018
Žanna PärtlasdoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Vanemteadur (1,00)EST / ENG01.01.2013−31.12.2018
Toomas SiitandoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Professor (1,00)EST / ENG01.01.2013−31.12.2018
Allan VurmadoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Vanemteadur (1,00)EST / ENG01.01.2017−31.12.2018

Täitjad (8)

IsikKraadTöökoht ja ametCVOsalemise periood
Aleksandra Dolgopolovamagistrikraad (teaduskraad)Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli üldkoordinaator (1,00)EST / ENG01.01.2017−31.12.2018
Mart HumaldoktorikraadEST / ENG01.01.2013−31.12.2018
Eerik JõksdoktorikraadEesti Kirikute Nõukogu, Teadur (1,00) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, lektor - teadur (0,50)EST / ENG01.01.2017−31.12.2018
Anu KõlardoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Dotsent (1,00)EST / ENG01.01.2013−31.12.2018
Kaire MaimetsdoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Teadur (1,00)EST / ENG01.01.2015−31.12.2018
Margus PärtlasdoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Õppe- ja teadusprorektor (1,00) Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Professor (1,00)EST / ENG01.01.2013−31.12.2018
Anu Schapermagistrikraad (teaduskraad)EST / ENG01.01.2017−31.12.2018
Allan VurmadoktorikraadEesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Vanemteadur (1,00)EST / ENG01.01.2013−31.12.2016
Projektid
Projekt
EKKM14-335; "Eesti Laulupsalter ja pühalaul"; Eerik Jõks;
TAP58-1; "EMTA elektronmuusika stuudio akustilise analüüsi laboratooriumi kaasajastamise 2. etapp"; Allan Vurma;
Publikatsioonid
Publikatsioonid
Vurma, Allan (2016). Мати Пальм slancio della voce. Санкт-Петербург: Композитор.
Vurma, Allan (2014). The timbre of the voice as perceived by the singer him-/herself. Logopedics Phoniatrics Vocology, 1−10, 10.3109/14015439.2013.775334.
Vurma, Allan (2014). Timbre-induced pitch shift from the perspective of Signal Detection Theory: the impact of musical expertise, silence interval and pitch region. Frontiers in Psychology, 10.3389/fpsyg.2014.00044.
Raju, Marju; Välja, Laura; Ross, Jaan (2015). Estonian children’s improvisational songs, the nature of performance and songs’ coherence with the Western tonal musical canon. Musicae Scientiae, 19 (3), 282−300.
Raju, Marju; Ross, Jaan (2015). Sõnadest meloodiani. Juhtumiuuring väikelapse laulmise arengust. Keel ja Kirjandus, 58 (5), 316−332.
Lippus, Pärtel; Ross, Jaan (2014). Temporal variation in singing as interplay between speech and music in Estonian songs. Fabian, Dorottya; Timmers, Renee; Schubert, Emery. Expressiveness in music performance. Empirical approaches across styles and cultures (184−199). Oxford: Oxford University Press.
Pappel, Kristel; Siitan, Toomas (2014). „Uut ülestõusmist saksa vaimule ...”: Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal. Res musica, 6, 76−99.
Dolgopolova, Aleksandra; Siitan, Toomas. (2013). Muusikuametitest ja tähtsamatest muusikutest hilise Rootsi aja Narvas. Eesti Ajalooarhiivi toimetised = Acta et commentationes Archivi Historici Estoniae, 328−354.
Lippus, Urve (2014). The source of power: Discussing the relations between musical structure and (ideological) message in some Veljo Tormis' large-scale choral compositions. In: Rima Povilioniene, Jurate Katinaite (Ed.). Music That Changed Time (54−61). Vilnius: Lithuanian Composers'Union; Lithuanian Academy of Music and Theatre.
Pärtlas, Žanna; Oras, Janika (2014). О возможности воспроизведения певческого стиля народности сету (юго-восточная Эстония): результаты научного и педагогического эксперимента. Финно-угорский мир, 2, 10−12.
Pärtlas, Žanna (2013). On Musical Creativity in “Text-oriented” Song Traditions: The Processes of Melodic Variation in Seto Multipart Songs. In: Ardian Ahmedaja (Ed.). Local and Global Understandings of Creativities: Multipart Music Making and the Construction of Ideas, Contexts and Contents (60−76). Cambridge: Cambridge Scholars Publishing.
Pappel, Kristel (2013). Muusikateatri uurimisest teatriteaduse paradigmas. Anneli Saro; Ele Süvalep; Arne Merilai (Toim.). Eesti teatriteaduse perspektiivid (112−132). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. (Studia litteraria Estonica; 13).
Humal, Mart (2015). Sibelius's Romeo Op. 61 No. 4 and the Plagal Voice-Leading Matrix. In: Xavier Hascher, Mondher Ayari, Jean-Michel Bardez (Ed.). L'analyse musicale aujourd'hui. Music Analysis Today (367−388). Strasbourg: Delatour France. (Collection Pensée Musicale).
Maimets-Volt, Kaire (2013). Arvo Pärt’s Tintinnabuli Music in Film. Music and the Moving Image, 1, 55−71.
Kotta, Kerri (2015). Valitsev, alluv ja osavõtmatu: muusikast 2014. aasta sõnalavastustes. Ott Karulin, Kristel Pappel (Toim.). Teatrielu 2014 (43−55). Eesti Teatriliit.
Pappel, Kristel; Heinmaa, Heidi (2016). Kotzebue als Förderer der professionellen Bühne in Reval. Klaus Gerlach, Harry Liivrand, Kristel Pappel. August von Kotzebue im estnisch-deutschen Dialog (25−45). Hannover: Wehrhahn Verlag; Berlin-Brandenburgische Akademie der Wissenschaften. (Berliner Klassik; 22).
Maimets-Volt, Kaire (2014). Muusikasemiootika. Silvi Salupere, Kalevi Kull (Toim.). Semiootika (xxx−xxx). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus [ilmumas].
Juhendamised
Juhendamised
Vaike Kiik-Salupere, doktorikraad, 2013, (juh) Jaan Ross; Maie Vikat, PERFORMANCE PREPARATION AND COPING WITH PERFORMANCE ANXIETY IN THE VOCAL PEDAGOGY OF CLASSICAL SINGERS (ESINEMISTEKS VALMISTUMINE JA ESINEMISÄREVUSEGA TOIMETULEK KLASSIKALISTE LAULJATE VOKAALPEDAGOOGIKAS), Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut.
Marju Raju, doktorikraad, 2015, (juh) Jaan Ross, Some aspects of singing development, the song creating process and favorite songs of Estonian children, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Lembit Orgse, doktorikraad, 2013, (juh) Toomas Siitan, Kaunistamise kunst: Generaalbass Johann Sebastian Bachi Allemande’is ja Courante’is Es-duur BWV 815, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Álvaro Gómez Gómez, doktorikraad, 2015, (juh) Toomas Siitan, The influences of Andalusian folk music and the Impressionist style of Debussy on Manuel de Falla’s work Noches en Los Jardines de España (Hispaania folkloori ja prantsuse impressionismi mõjud Manuel de Falla teoses „Ööd Hispaania aedades“), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Karol Kisiel, doktorikraad, 2013, (juh) Toomas Siitan, Vision of the artistic profile of the Estonian Philharmonic Chamber Choir represented by its chief conductors: Tõnu Kaljuste, Paul Hillier and Daniel Reuss, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Sigrid Kuulmann-Martin, doktorikraad, 2014, (juh) Kristel Pappel, Kõlakujunduse võimalused viiulimängus Yfrah Neamani aplikatuuride põhjal, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Kristiina Kiis, magistrikraad, 2014, (juh) Kristel Pappel, Uued suunad eesti muusikateatris 1990. aastate teisel poolel Peeter Jalaka lavastuste näitel, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Veronika Portsmuth, doktorikraad, 2014, (juh) Allan Vurma; Kerri Kotta, Harmoonia analüüsi rollist võimalike intonatsiooniprobleemide lahendamiseks kaasaegses koorimuusikas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Laura Välja, magistrikraad, 2013, (juh) Jaan Ross; Marju Raju, Põhja-Ameerikas välja töötatud muusikaliste võimete testi rakendamisest eesti lastele, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
Sandra Kalmann, magistrikraad, 2015, (juh) Kristel Pappel, Suvekontserdid Georg Schnéevoigti juhatusel 20. sajandi alguse Tallinnas, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.