"Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT12-1
IUT12-1 "Muusika performatiivsed aspektid (1.01.2013−31.12.2018)", Jaan Ross, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia.
IUT12-1
Muusika performatiivsed aspektid
Performative aspects of music
1.01.2013
31.12.2018
Teadus- ja arendusprojekt
Institutsionaalne uurimistoetus
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.5. KunstiteadusH320 Musikoloogia 6.3. Muud humanitaarteadused (filosoofia - s.h. teaduse ja tehnika filosoofia, kunstiteadused, kunstiajalugu, kunstikriitika, maalikunst, skulptuur, muusikateadus, teatriteadus, religioon, teoloogia jne.)100,0
AsutusRollPeriood
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiakoordinaator01.01.2013−31.12.2018
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201368 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201468 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201568 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201668 000,00 EUR
01.01.2017−31.12.201768 000,00 EUR
01.01.2018−31.12.201868 000,00 EUR
408 000,00 EUR

Lääne muusika kaanoni järgi eksisteerib muusikateos noodistuse ja selle esituse kujul, kuid improvisatsioonilisema loomuga muusikakultuurides ja -žanrides ei tarvitse esitus tingimata noodistusele tugineda. Viimasel ajal on muusikateaduse uurimisobjekt nihkunud noodistustelt muusika performatiivsete aspektide suunas. Kui etnomusikoloogias on see lähenemine olnud enesestmõistetav, siis nt uudne nn dünaamilise vormi kontseptsioon muusikateoorias on muusika analüüsile lisanud mitmeid uusi tahke. Muusikaloos ja muusikalise teatri uurimises võime täheldada huvikeskme nihet muusikateoste tekstidelt sündmuste, etenduste ja muusikaelu praktikate uurimisele. Kognitiivses muusikateaduses pööratakse tähelepanu interpreetide tegevuse eri külgedele muusika esituse käigus. Eraldi uurimisvaldkonnaks on kujunemas ajalooliste helisalvestiste analüüs. Käesoleva teema raamides uuritakse muusika performatiivsust esmalt eesti muusikakultuuri sünkroonse ja diakroonse kirjelduse vajadustest lähtudes.
According to the Western canon, a musical work can exist in the form of a score or of a performance. Scores, however, may be lacking in cultures or genres more improvisational in their nature than the mainstream Western music. There is a shift in the contemporary musicology, its focus moving more towards studies of musical performances instead of scores of musical works. While such an approach has traditionally been accepted in ethnomusicology, the concept of dynamic form has opened new ways of analysis in music theory. In the history of music and studies of musical theatre, more interest can be observed towards events, performances and practices than towards the musical texts only. In the cognitive musicology, activities of performing musicians are studied from different aspects. Analysis of historical sound recordings is emerging as a new sub-discipline. In this project, performative aspects of music will be studied in the synchronic and diachronic context of Estonian music.
On tegeldud akadeemilise eesti muusika ajaloo koostamisega, mis peaks ilmuma 2019. a. Uurimistöö Berliini Riigiraamatukogus on viinud mahuka kirjavahetuse leidmiseni Berliini muusikakollektsionääri Georg Poelchau ning Tartu muusikategelase Johann Friedrich La Trobe vahel (16 kirja aastatest 1834–35). Kirjad pakuvad hulganisti detailset informatsiooni Tartu kaasaegse muusikaelu kohta. Berliini Riigiraamatukogus uuriti Eestis tegutsenud helilooja Johann Valentin Mederi (1649–1719) teoste käsikirju; töö tulemusena dateeriti mitmeid Mederi autograafe. On konsulteeritud Joachim Herzi ooperfilmi ”Der fliegende Holländer” (DEFA 1964) restaureerimist ja DVD-na väljaandmist. Koostöös Mordva Riikliku Ülikooliga korraldati mitu ekspeditsiooni Mordvamaale, mille käigus teostati rahvalaulude mitmekanalilisi salvestusi. Kollektiivsete seto surnuitkude analüüs ja võrdlus mõrsjaitkudega kinnitasid varasemat hüpoteesi, et seto mitmehäälsetes lauludes on tähtsaimaks tunnuseks viisi identifitseerimisel harmooniline rütm. Muusikateooria vallas näidati, et vormiline areng Erkki-Sven Tüüri muusikas on kirjeldatav muusikalise struktuuri elementide suhtelise aktiivsuse ning faktuurikihistuste vastasmõju kaudu. Samuti demonstreeriti muusikalise retoorika funktsioneerimist struktuuri süva- ja pinnatasandi ühendajana Arvo Pärdi teostes ning vormi sekundaarset dimensiooni sonaaditsükli terviklikkuse tagajana eesti varastes modernistlikes tsüklilistes teostes. Jätkati Eduard Tubina kogutud teoste akadeemilise kommenteeritud väljaande publitseerimist. Koostöös Ida-Tallinna Keskhaiglaga mõõdeti ja analüüsiti vokalistidest patsientide hääle akustilisi ja larüngograafilisi salvestisi. Akustilise foneetika vahendeid kasutades on võrdlevalt uuritud ühe ja sama eesti laulurepertuaari esitust sajand tagasi ning tänapäeval. Olulisi diakroonilisi erinevusi sealjuures ei tuvastatud. Laulu- ja kõneüksuste omavaheline koordineeritus kestuse vallas ei ole universaalne ning sõltub esituse stiilist.