"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT119
PUT119 (PUT119) "Kameralistlik pööre riigivalitsemises 17.-18. sajandil (1.01.2013−31.12.2016)", Marten Seppel, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, ajaloo ja arheoloogia instituut.
PUT119
Kameralistlik pööre riigivalitsemises 17.-18. sajandil
The cameralist turn in the state administration in the 17th-18th centuries
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Stardiprojekt
ValdkondAlamvaldkondCERCS erialaFrascati Manual’i erialaProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.3. Ajalooteadused ja arheoloogiaH230 Kaasaja ajalugu (kuni umbes aastani 1800) 6.1. Ajalugu (üldajalugu, eelajalugu, arheoloogia, numismaatika, paleograafia, genealoogia jne.)100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201318 000,00 EUR
01.01.2014−31.12.201418 000,00 EUR
01.01.2015−31.12.201518 000,00 EUR
01.01.2016−31.12.201618 000,00 EUR
72 000,00 EUR

Käesoleva projekti eesmärgiks pole uurida kameralismi kui õpetust, vaid analüüsida kameralistliku mõtteviisi mõju tegelikule riigivalitsemisele 17.-18. sajandil. Empiiriliselt keskendub käesolev projekt ennekõike Rootsi ja Venemaa Balti provintside näitele, kuid kõrvutavalt ka Preisimaale. Projekt keskendub nelja aasta jooksul kolmele suuremale uurimisküsimusele: talupoegade olukord, metsanduse reguleerimine ja meditsiinipolitsei. Nende kolme teema tõstatamine riigi poolt ühiskondliku ja majandusliku probleemina olid ilmselt seotud kameralismiga. Kui see on nii, siis kamerliasmil oli oluliselt suurem mõju riigivalitsemisele ja modernse ühiskonna kujunemisele, kui seda on senises historiograafias teadvustatud.
The aim of the current project is not to study cameralism as a doctrine, but to analyse the influence of the cameralist way of thinking on the practices of state administration in the 17th and 18th centuries. The empirical focus of the study will be foremost on material dealing with the administration of the Baltic provinces of Sweden and Russia in the 17th and 18th c. with some comparisons drawn with Prussia. The project will concentrate on three wider research questions or topics: status of the peasantry, forestry legislation and medical police. The emergence of these three issues as economic and social problems for the state seems to be connected to cameralism. If that is the case then cameralism had a considerably greater influence of the state administration and the formation of the modern society than it has been acknowledged in the historiography so far.
Käesolev projekt selgitas ja oluliselt avardas teadmisi kameralismist, mis oli üks kesksemaid majanduslikke õpetusi varauusaegses Euroopas. Iseäranis keskendus uurimisprojekt kameralismi leviku ja mõju hindamisele. Projekti peamised tulemused on kokku võetud 2017. a ilmuvas rahvusvahelises kogumikus "Cameralism in Practice: State Administration and Economy in Early Modern Europe" (Boydell Press). Uurimistulemustest järeldub, et kameralistlik õpetus ei jäänud üksnes teooriasse. Vastupidi, kameralismil oli suur mõju varauusaegse riigi kasvamamises ja ühiskonna ümberkujundamises (moderniseerimises). Seejuures administratiivne ja majanduslik praktika avaldas omakorda mõju kameralismi diskursusele. On oluline rõhutada, et kameralistlik õpetus riigist ja majandusest ei avaldanud 17.-18. sajandil mõju mitte üksnes Saksamaal ja Austrias, vaid ka Venemaal, Rootsis, Taanis ja isegi Portugalis. Nõnda käesolev uurimisprojekt oluliselt avardas kameralismi leviku piire ning osutas selle tähtsusele ka varauusaja Läänemere ruumis. Kogumik katab kõiki olulisemaid kameralismiga seotud teemavaldkondi, sh metsandus ja rahva tervishoid. Kokku ilmus käesoleva projekti raames 20 publikatsiooniühikut, sh sellistes mõjukates ajakirjades nagu "Scandinavian Economic History Review" ja "Agricultural History Review". Nende rahvusvaheliste uurimusartiklite põhiteemaks oli selgitada kameralismi mõju sellistes olulistes poliitika valdkondades nagu näljahädade ärahoidmine, talurahva olukord, kartulikasvatuse juurutamine jms. Projekti raames toimus aktiivne rahvusvaheline koostöö, mis väljendus ülalnimetatud kogumikus, mitmetes projekti uurimistulemusi tutvustavates sessioonides rahvusvahelistel konverentsidel (Cambridge's, San Franciscos, Münchenis, Portos, Reykjavikis jm) ning erialases suhtluses. Kindlasti võib öelda, et Baltikumi kaasust õnnestus paremini tutvustada erialases kirjanduses ning vastupidi tuua uuemaid uurimissuundi Eesti ajaloo uurimisse.