See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF8546
ETF8546 " Rahvusvahelistumise protsessid: tüpoloogia, esinemissagedus ja mõjutegurid (1.01.2011−31.12.2014)", Tiia Vissak, Tartu Ülikool, Majandusteaduskond.
ETF8546
Rahvusvahelistumise protsessid: tüpoloogia, esinemissagedus ja mõjutegurid
Internationalization processes: a typology, frequency and impact factors
1.01.2011
31.12.2014
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.12. MajandusteadusS186 Rahvusvaheline kaubandus 5.2 Majandusteadus ja ärindus100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Majandusteaduskondkoordinaator01.01.2011−31.12.2014
PerioodSumma
01.01.2011−31.12.201111 400,00 EUR
01.01.2012−31.12.201211 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201311 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201411 400,00 EUR
45 600,00 EUR

Senini on peamiselt uuritud kahte tüüpi väljapoole suunatud rahvusvahelistumist: „Uppsala stiilis“ rahvusvahelistumine on aeglane, alates lähedastest riikidest ja lihtsamatest sisenemismeetoditest, nt ekspordist, ja jätkudes kaugemate riikide ja keerukamate meetodite, nt müügi ja tootmisega tegelevate tütarfirmade asutamisega välismaal, samas kui „globaalsena sündinud“ firmad rahvusvahelistuvad palju kiiremini, sisenedes kaugetele turgudele ja asutades välismaal tütarfirmasid pea kohe pärast tegevuse alustamist. Kolmas lineaarne rahvusvahelistumise tüüp – „hilised alustajad“ – pole seni eriti uurijate tähelepanu saanud, aga ka sellist rahvusvahelistumist saab graafiliselt kujutada sirgjoonena. Mittelineaarset rahvusvahelistumist –„taassündinud globaalseid firmasid“: neid, mis pärast kunagist rahvusvahelist tegevust taandusid aastateks koduturule ilma kavatsuseta taas rahvusvahelistuda, kuid tegid seda ootamatult siiski ja väga kiiresti; välisturgudelt taandujaid, kes on vähendanud oma müüki mõnel välisturul, sealt täielikult taandunud või jätkanud lihtsamate tegevustega: nt ekspordiga ja tütarfirmad sulgenud; ja taasrahvusvahelistujaid: firmasid, mis on taas sisenenud või suurendanud tegevust turgudel, kust nad varem taandusid või vähendasid tegevust – pole eriti uuritud. Siiani on seega alles tõsised uurimislüngad: 1) mittelineaarseid rahvusvahelistujaid ja hiliseid alustajaid pole rahvusvahelistumise kirjanduses veel eriti uuritud; 2) üheski riigis pole veel uuritud, kui tihti kõiki ülalnimetatud rahvusvahelistumise tüüpe esineb (vaid mõnes riigis on uuritud, kui paljud firmad on „globaalsena sündinud“ või aeglased rahvusvahelistujad, teisi tüüpe on ignoreeritud); 3) veel pole uuritud, kas mittelineaarsed rahvusvahelistujad vajavad teisi meetodeid rahvusvahelistumise kiirendamiseks kui lineaarsed. Selle projekti eesmärgiks on arendada välja väljapoole suunatud rahvusvahelistumise protsesside tüpoloogia, määrata kindlaks iga tüübi esinemissagedus ja uurida, millised tegurid neid põhjustavad ja mõjutavad. Ta eeldab, et 1) mittelineaarne rahvusvahelistumine on sagedasem kui lineaarne (aeglane/astmeline, kiire või hilise alustaja tüüpi); 2) iga tüübi esinemissagedus sõltub tööstusharust, firmast ja muudest teguritest; 3) konkreetse firma rahvusvahelistumist mõjutavad korraga mitmed sisemised ja välised tegurid, mõned kiirendades ja mõned aeglustades seda; 4) sama tegur võib kiirendada mõne firma ja samas aeglustada teiste rahvusvahelistumist.
Two types of outward internationalization processes have been mainly studied so far: “the Uppsala-style” internationalization is slow, starting from closest countries and simpler foreign market entry modes like exporting and continuing with farther markets and more complicated modes like establishing foreign sales and production subsidiaries; while “the born global-style” firms enter very distant markets and set up foreign subsidiaries right after establishment. A third type of linear internationalization – late starters – has not received considerable research attention yet, but this process can be also depicted as a straight line. There are not so many studies on non-linear internationalizers: born-again globals – the firms that have been active only on their home market for many years after ending all international activities without plans to internationalize, but then have done it very fast; de-internationalizers: those that have reduced sales on a specific market, withdrawn completely or switched to easier operation modes; and re-internationalizers those that have re-entered or increased commitment on specific markets from where they had previously exited or reduced involvement. Serious research gaps still exist: 1) nonlinear internationalizers and late starters have still not received considerable attention in the internationalization literature; 2) it has not been studied yet in any country how frequent all above-mentioned types of internationalization processes are (it has been only studied in some countries how many firms are born globals or slow internationalizers, but other types have been ignored); 3) it has not been studied yet if nonlinear internationalizers need any other methods for quickening internationalization than linear internationalizers. The main objective of this project is to develop a typology of outward internationalization processes, determine how often each type occurs and study which factors cause and influence them. It proposes that 1) nonlinear internationalization processes are more frequent than linear (slow/gradual, fast or late starter-type) internationalization processes; 2) the frequency of each internationalization type depends on industry and firm characteristics and other factors; 3) a specific firm’s internationalization may be simultaneously impacted by several internal/external factors, some facilitating and some inhibiting it; 4) the same factor may quicken some firms’ internationalization but slow down others.
Edukalt sooritatud on kõik projekti etapid (1. tüpoloogia ja klassifitseerimiskriteeriumide välja töötamine, 2. iga väljapoole suunatud rahvusvahelistumise tüübi esinemissageduse kindlaks määramine, 3. mõjutegurite leidmine ja 4. üldise rahvusvahelistumise raamistiku ja poliitika- jm. soovituste välja töötamine). Kokku on avaldatud 10 artiklit ETISe kategoorias 1.1, 7 kategoorias 1.2 ning 14 kategoorias 3.1, lisaks kaitsti 3 doktoritööd ja avaldati 27 konverentsiartiklit. 2014. a. tulemustest võib eriti esile tõsta T. Vissaku ja J. Masso artiklit "Export patterns: typology development and application to Estonian data" ajakirjas International Business Review (vastu võetud 2014. a., ilmub 2015. a., aga täistekst on juba internetis lingil http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0969593114001838), selles artiklis töötati välja eksportööride rahvusvahelistumise tüpoloogia ja klassifitseerimiskriteeriumid ning määrati kindlaks iga väljapoole suunatud rahvusvahelistumise tüübi (kokku 13) ja alatüübi (kokku 11) esinemissagedus Eestis (üheski riigis pole keegi nii paljusid tüüpe veel uurinud), samuti toodi välja mõnede tüüpide mõjutegurid ja anti poliitikasoovitusi ehk sisuliselt võeti kokku kogu grandi kõige olulisemad tulemused. Näidati, et mittelineaarne rahvusvahelistumine on Eestis levinum kui lineaarne, et igal aastal loobub vähemalt ühele turule ekspordist kas ajutiselt või igaveseks 37-55% eksportööridest ja vähendab eksporti vähemalt ühele turule vähemalt 25% võrra 19-34% eksportööridest, samuti seda, et vaid 14.9% on eksportinud 5 või enam aastat. Seetõttu soovitati poliitikakujundajatel rohkem tähelepanu pöörata ekspordiga jätkavatele firmadele, mitte niivõrd julgustada kõiki eksportima hakkama. Rõhutati ka, et mittelineaarne rahvusvahelistumine pole alati ebaõnnestumine. 2013. a. tulemustest võib eriti esile tõsta T. Vissaku ja B. Francioni artiklit ajakirjas International Business Review (http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0969593113000115), mis keskendus esimesena maailmas seeriaviisilisele mittelineaarsele rahvusvahelistumisele.