"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF7331
ETF7331 "Noorte subkultuurid ja elustiilid Eestis. Millal eristuv käitumine muutub hälbivaks käitumiseks? (1.01.2008−31.12.2011)", Airi-Alina Allaste, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut.
ETF7331
Noorte subkultuurid ja elustiilid Eestis. Millal eristuv käitumine muutub hälbivaks käitumiseks?
Youth Subcultures and Lifestyles in Estonia. Where lies the boundary between distinctive and deviant behaviour?
1.01.2008
31.12.2011
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.11. SotsiaalteadusedS210 Sotsioloogia 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.100,0
AsutusRollPeriood
Tallinna Ülikoolkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituutkoordinaator01.01.2008−31.12.2011
PerioodSumma
01.01.2008−31.12.2008360 000,00 EEK (23 008,19 EUR)
01.01.2009−31.12.2009345 600,00 EEK (22 087,87 EUR)
01.01.2010−31.12.2010314 160,00 EEK (20 078,48 EUR)
01.01.2011−31.12.20110,00 EEK (0,00 EUR)
65 174,54 EUR

Tänapäeva noorte elu erineb kardinaalselt eelmise põlvkonna „noorolemisest“ – seda nii elutingimuste kui ka kehtivate arusaamade poolest. Noorte põlvkonnad on lõimunud rahvusvahelistesse noorsookultuuridesse ning võtnud üle individualistlikud ja hedonistlikud väärtused. Teisalt kaasneb tänapäevase ühiskonna nõudmistega stress toimetuleku ja läbilöömise pärast, millele mõned noored võivad lahendusi otsida ebaseaduslikust või destruktiivsest käitumisest. Koondumine subkultuuridesse võib anda noorele inimesele võimalusi oma elule tähenduse andmisel, kuid sellega võib kaasneda ka hälbiv käitumine. Liialdatud kriitiline ja mõistmatu suhtumine peavoolust erinevasse eluviisi võib aga noori inimesi ühiskonnast välja tõrjuda, suurendades nõnda nende deviantseks muutumise ohtu. Põhjendamatu diskrimineerimise ärahoidmine ja tõhusa preventsiooni arendamine eeldab täpse teabe olemasolu subkultuuriliste normide ning arusaamade kohta. Kavandatava uurimuse keskseks uurimusprobleemiks on erinevate subkultuuride väärtuste ja normide suhestumine ning võimalik vastandumine etableerunud ühiskonna väärtuste ja normidega. Täpsemaks eesmärgiks on otsida piire eristuva käitumise ja selgelt deviantse käitumise vahel. Nendele küsimustele otsitakse vastuseid spordisubkultuuri (mootorratturid), muusikakeskse subkultuuri (metal ja hip-hop) ja deviantse subkultuuri (erikooli noorte subkultuuri) võrdlemise teel. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse erinevaid kvalitatiivseid meetodeid – olemasoleva materjali analüüsi, meedia diskursuseanalüüsi, osalusvaatlust, avatud isiku- ja rühmaintervjuusid. Materjali kogumine ja analüüs tugineb konstruktivistlikule põhistatud teooriale ning leiab aset paralleelselt – uurimusküsimused täpsustuvad ning muutuvad struktureeritumaks uurimisprotsessi käigus. Uurimusprojekti tulemused peaksid subkultuuriteooria arendusena pakkuma teoreetilist huvi ka väljaspool Eestit. Samuti on uurimustulemusi võimalik kasutada praktiliselt – kvalitatiivne materjal erinevate noorsoorühmade suhtumise, väärtuste ja käitumisnormide kohta on äärmiselt oluline tulevikustrateegiate väljatöötamisel ning elluviimisel. Nii projekti otsesed tulemused kui ka panus noorsoouurimuste arendamisse omavad tähtsust jätkusuutliku noorsoopoliitika kujundamise ja arendamise seisukohast.
Being young in contemporary Estonia differs fundamentally from the being young of the previous generation, both in terms of living conditions and common values. On one hand, younger generations have integrated into international youth cultures and internalised their individualistic and hedonistic values. On the other hand, the requirements of contemporary society bring about coping and achievement-related stress, which some young people are likely to relieve through illegal or destructive behaviour. Integrating into subcultures may provide young people’s possibilities for making their lives more meaningful, but might also be accompanied with deviant behaviour. Excessively critical and intolerant attitude towards distinctive lifestyles may exclude young people from the society, thereby increasing the danger of becoming deviant. Availability of accurate information on subcultural norms and attitudes is required for avoiding unjustified discrimination and development of efficient prevention. The central research problem is the relation between the values and norms of different subcultures and their possible conflict with the values and norms of the established society. A more precise objective is to search for the boundaries between distinctive and clearly deviant behaviour. Answers to these questions are sought through comparing a sports subculture (bikers), music-based subculture (metal and hip-hop) and deviant subculture (subculture of juvenile delinquents). The research will be conducted using qualitative methods – review of existing studies, participant observation, opened individual and group interviews. Collection and analysis of the material are conducted according to principles of constructing grounded theory and take place simultaneously – research questions become specified and structured in the course of the research process. The results of the research project should be of theoretical interest also outside Estonia with the contribution for subcultural theory. Qualitative material regarding the attitudes, values and behaviour norms of various youth groups is of great importance for the development and implementation of future strategies. Both direct research results and project contribution to youth research development are important for developing viable youth policies.