See veebileht kasutab küpsiseid kasutaja sessiooni andmete hoidmiseks. Veebilehe kasutamisega nõustute ETISe kasutustingimustega. Loe rohkem
Olen nõus
"Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)" projekt ETF6676
ETF6676 "Informatsiooniõiguse harmoneerimine ja informatsiooni käibe õigusteoreetilised lähtekohad (1.01.2006−31.12.2009)", Raul Narits, Tartu Ülikool, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond, Tartu Ülikool, Õigusteaduskond.
ETF6676
Informatsiooniõiguse harmoneerimine ja informatsiooni käibe õigusteoreetilised lähtekohad
Harmonization of Information Law and Legal Theoretical Approach to Regulation of Information
1.01.2006
31.12.2009
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus (ETF)
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS123 Informaatikaõigus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.34,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS155 Euroopa õigus 5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.7. ÕigusteadusS115 Õigusfilosoofia ja õigusteooria5.4. Teised sotsiaalteadused (sotsiaal- ja kultuurantropoloogia, etnoloogia, demograafia, inim-, majandus- ja sotsiaalgeograafia, munitsipaal- ja regionaalplaneering, haldusjuhtimine, õigusteadus, lingvistika, politoloogia, sotsioloogia jne.33,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikoolkoordinaator01.01.2006−31.12.2009
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2009
Tartu Ülikool, Õigusteaduskondkoordinaator01.01.2006−31.12.2009
PerioodSumma
01.01.2006−31.12.2006204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
01.01.2007−31.12.2007204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
01.01.2008−31.12.2008204 000,00 EEK (13 037,98 EUR)
01.01.2009−31.12.2009195 840,00 EEK (12 516,46 EUR)
51 630,40 EUR

1. Projekti üldteoreetiline taust 1990. aastate algul elavnenud areng, mis muudab kaasaegsed riigid ja ühiskonnad üha enam sõltuvaks informatsiooni kättesaadavusest, kvaliteedist ja kommunikatsiooni efektiivsusest, on tinginud nii rahvusvahelises kui siseriiklikes õiguskordades muutusi, mistõttu valdav osa Euroopa liikmesriike on asunud uurima infoühiskonnale omaseid elukorralduslikke muutusi ning nende õiguses kajastamise vajadust ja võimalusi. Nii EL kui Eesti infopoliitilised prioriteedid näevad eeltoodust johtuvalt ette vajaduse õigusloome seotuse järele teadusuuringute ning arendustegevusega. EL õiguse areng on otseselt seotud liikmesriikides tehtava uurimustöö ning seadusloome tulemustega, kuivõrd direktiivide edukas rakendamine liikmesriikides annab EL institutsioonidele tagasisidet edasise harmoneerimise tarvis. 2. Uurimuse põhieesmärgid ja tööhüpoteesid Uurimus rajaneb kahel peamisel teineteisega ristuval hüpoteesil: a) digitaalne kommunikatsioon on iseloomustatav läbi e-äris jm valdkondades juba kasutusel olevate suhtemudelite (üksikisik-üksikisik, ettevõte-üksikisik, riik-üksikisik, riik-riik jne), mistõttu digitaalset kommunikatsiooni ja sellega seonduvaid suhteid on võimalik reguleerida, kujundades igale mudelile kehtival õigusel põhineva, ent uudseid aspekte arvestava õigusraamistiku; b) iseregulatsioon kui arenev regulatsioonivorm võimaldab Eesti õiguskorras senisest efektiivsemalt lahendada siseriiklikke infoõigusprobleeme ning tagasiside põhjal loob lähtekohad õiguse harmoneerimiseks EL tasandil. Töö põhieesmärkideks on: 1) analüüsida EL informatsiooniõiguse mõju Eesti õigusele ning harmoneerimisega kaasnevaid õigusteoreetilisi ja praktilisi probleeme, EL informatsiooniõiguse eesmärke, ülesandeid ja piire pakkumaks tuvastatud probleemidele ühtseid lahendusi; 2) analüüsida iseregulatsiooni võimalusi Eesti õiguskorras ning teha ettepanekud iseregulatsiooni soodustavate meetmete võtmiseks; 3) selgitada informatsiooniõiguse seoseid teiste ühiskonnateaduste valdkondadega, toetamaks pakutud lahenduste põhjendatust ning tutvustades iseregulatsiooni kui probleemide lahendamise ühe võimaluse kasutamise võimalusi; 4) luua õigusteoreetiline baas ja lähtekohad informatsiooni käibe õiguslikuks korraldamiseks Eesti Vabariigis, arvestades EL õiguse nõudeid ja piiranguid, Eesti konstitutsiooniõiguse eripära ja informatsiooni käibe praktikat ning kommunikatsioonimudelite omadusi ja eripära; 5) esitada uuringu tulemustele põhinevad ettepanekud informatsiooniõiguse ühtlustamiseks EL õiguses.
1. Theoretical Background of the Project Since the beginning of 1990-ies the contemporary countries and societies are more and more dependent on the availability, quality of information and the efficiency of communication. This development has caused substantial changes in both international and national legal order, which has led several Member States of the EU to research the changes characteristic to the information society and to look for possibilities and necessity for reflection thereof in law. Both EU and Estonian priorities in the field of information policy therefore call for connection between legislation, legal research and development. The development of EU law directly depends on the results of research and legislation of the Member States as successful implementation of directives in the Member States gives valuable feedback for further harmonization. 2. Main Aims and Hypotheses of the Research The research is based on two interrelated hypotheses: a) Digital communication can be characterized through communication models applicable in e-business and other sectors (individual-individual, business-individual, state-individual, state-state etc.) whereby relevant relations can be regulated by shaping a legal framework for each model; b) Self-regulation allows more effective solutions to national problems in the field of information law and the feedback contributes to further harmonization of the EU law. The main aims of the research are: 1) To analyze the influence of EU information law to Estonian law and the problems related to harmonization as well as the aims, tasks and limits of EU information law in order to provide unified solutions to the problems; 2) To analyze the possibilities of self-regulation in the Estonian legal order and to propose measures for encouraging self-regulation; 3) To clarify the relations between information law and other areas of society sciences in order to support the reasons of chosen solutions, to introduce self-regulation as a way to solve the problems; 4) To create a legal theoretical basis and sources for legal ordination of information in Estonia by taking into account the requirements and limitations of EU law, the Estonian constitution and national practices as well as characteristics of different communication models; 5) Based on the results of the research, to make proposals for further unification of EU information law.