"Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9285
ETF9285 "Hüpertooniaga noorte meeste südameveresoonkonna haiguste riski vähendamine patsiendi aktiivsel kaasamisel raviprotsessi interaktiivse otsustamist toetava programmi kasutamisel (1.01.2012−31.12.2016)", Anneli Rätsep, Tartu Ülikool, Arstiteaduskond.
ETF9285
Hüpertooniaga noorte meeste südameveresoonkonna haiguste riski vähendamine patsiendi aktiivsel kaasamisel raviprotsessi interaktiivse otsustamist toetava programmi kasutamisel
Reduction of cardiovascular risk among young men with hypertension enhancing patient participation in treatment decisions using interactive decision aid
1.01.2012
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Eesti Teadusfondi uurimistoetus
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
3. Terviseuuringud3.7. Kliiniline meditsiinB720 Peremeditsiin3.2. Kliiniline meditsiin (anestesioloogia, pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia, sisehaigused, kirurgia, stomatoloogia, neuroloogia, psühhiaatria, radioloogia, terapeutika, otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia)100,0
AsutusRollPeriood
Tartu Ülikool, Arstiteaduskondkoordinaator01.01.2012−31.12.2016
PerioodSumma
01.01.2012−31.12.201214 400,00 EUR
01.01.2013−31.12.201314 400,00 EUR
01.01.2014−31.12.201414 400,00 EUR
01.01.2015−31.12.201514 400,00 EUR
01.01.2016−31.12.20160,00 EUR
57 600,00 EUR

Eestis on suremuse ja haiguste tõttu kaotatud eluea vähenemine 33% juhtudest seotud südame-veresoonkonna haigustega. 60% meeste tervisekaotusest toimub tööeas (16-64 aastat), mil naiste tervisekaotus samas vanusegrupis on 43%. Müokardi infarkt, kui hüpertensiooni sagedamini esinev tüsistus ei ole enam haruldane alla 40-aastaste meeste seas. Hüpertensiooni ravi peamisteks komponentideks on eluviisidega seotud riskitegurite vähendamine ning medikamentoosne ravi. On teada, et krooniliste haigustega patsientidel on ravi järgimises suuri puudujääke. Eriti oluline on varajane ravi noortel meestel, kellel ei ole veel kujunenud haigusega seotud tüsistusi. Seni ei ole teadusuuringutes leitud väga tõhusaid sekkumise viise, mis tagaks patsientide parema raviga soostumise, paranenud tervisenäitajad ning oleks kasutatavad perearstiabis. Samas on viiteid, et patsientide parem teadlikkus oma haigusseisundist ning nende aktiivne kaasamine raviotsustesse võib olla üheks tõhusaks meetodiks. Traditsiooniline paternalistlik arsti-patsiendi suhe ei soosi patsiendi osalemist tervisega seotud otsustes. On leitud, et otsustamist abistavate materjalide kasutamisel patsiendi nõustamisel on patsiendi haigusteadlikkus ning valmisolek ravis osaleda oluliselt parem. Siiski pole interventsioonuuringuid selles valdkonnas veel palju tehtud. Samuti ei ole põhjalikult uuritud arvutiprogrammil põhinevate otsustamist abistavate materjalide efektiivsust. Selline sekkumise vahend võiks olla sobilik noortele meestele ning sobilik kasutamiseks ka perearsti igapäevatöös. Teadusprojekti käigus on plaanis kohandada eestikeelseks Saksamaa ülikoolide koostöös valminud hüpertoonia ravi valikutega seotud otsustamist abistav programm ARRIBA-Herz. Programmi efektiivsust uuritakse randomiseeritud kontrolluuringus 450 hüpertooniaga meespatsiendil. Tulemusena hinnatakse, milline on aktiivset otsustamist abistava programmi kasutamise mõju patsiendi 10 aasta infarkti ja insulti haigestumise risk hüpertooniaga noortel meestel. Lisaks hinnatakse, patsiendi haigusteadlikkust, ning valmisolekut teha teadlikku koostööd, elukvaliteeti ning kliinilisi näitajaid. Edu korral saab sellist patsientide raviotsustesse aktiivseks kaasamiseks sobilikku lühinõustamise abivahendit rakendada igapäevaselt perearstiabis.
The prevalence and morbidity of hypertension has increased in recent decades, which is related to the growing economic burden to health care. A total of 33% of death cases and years of life lost in Estonia are associated with cardiovascular diseases (CVD). Losses in working age account for 60% of the gender total for male and 43% for female. Conditions causing the highest overall burden in Estonia are ischaemic heart disease and stroke. . Myocardial infarction, the most frequent complication of hypertension is not rare among men in their thirties. The main components of hypertension treatment are modification of risk factors and pharmacological treatment. It is known that patients with chronic disorders have problems with adherence to treatment. Especially important is to start early effective treatment for young men to prevent cardiovascular complications. Still, there is no substantial evidence of the effectiveness of interventions aimed at improving patients’ adherence to therapy and demonstrate better clinical results. However, better awareness of the disease and shared decision-making process may be effective. Traditional paternalistic doctor-patient relationship does not support patient involvement in decisions related to their health. It has been found that using decision aids, patients’ health awareness and readiness to take part in decisions related to their health have improved. Still, there are a few intervention studies on effectiveness of decision aids. Also, the effectiveness of computer-based decision aids has not been thoroughly studied. Computer based patient help programs may be more attractive for young men and suitable for routine care in general practice. One of the objectives of the current research grant is to develop Estonian version of ARRIBA-Herz interactive computer-based decision aid, promoting patient understanding of personal health risks and hypertension treatment options. The effectiveness of the program will be assessed in randomized controlled trial. The aim is to evaluate the effect of computer-based decision aid for 10 year absolute risk reduction of stroke and MI among young men with hypertension in general practice. Additionally awareness of health condition and readiness to be involved in shared decision-making, quality of life, and clinical data will be assessed. In case of success, the study allows to implement the computer-based decision aid for patients, appropriate for primary care.
Käesoleva projekti peamiseks eesmärgiks oli läbi viia interventsioonuuring ning hinnata, milline on tervisekäitumise ja ravialaste valikute otsustamist toetava arvutiprogrammi kasutamise mõju patsiendi 10 aasta infarkti ja insulti haigestumise absoluutse riski muutusele. Selleks kohaldati eesti keelde Marburgi ja Rostocki Meditsiiniülikooli teadlaste poolt loodud arvutipõhine otsustamist toetav programm Arriba – Herz. Programmi abil nõustamisel kaasati patsient kõrgvererõhktõve mittefarmakoloogiliste ja farmakoloogiliste raviotsuste tegemisse suurendades patsientide osalust ja vastutust ravi üle. Projekti käigus valmis eestikeelne otsustugi, mida võib kasutada õppe- ja teadustöös. Lülitasime otsutustoe teema ja programmi kasutamise meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilaste põhiõppesse Perearstiteaduse aines. Uuringus osales 22 perearsti, lihtsa klaster randomiseerimise meetodil jagati interventsiooni- (otsustustoe programmi kasutajad) ja kontrollrühma (tavapärane perearsti vastuvõtt). Uuritavad olid tüsistumata kõrgvererõhktõvega 18 – 50 aastased mehed. Uuringus oli nõus osalema 131 patsienti, kellest 80 interventsioongrupis ning 51 kontrollgrupis. 13 patsienti katkestas osalemise – nad ei tulnud korduvale hindamisele. Kogutud andmete alusel on võimalik hinnata patsientide 10 aasta infarkti ja insulti haigestumise absoluutset riski, enesehinnangulist ravi järgimust Brief Medication Questionnaire (BMQ), üldist elukvaliteeti ning ravisoostumust väljaostetud ravimite alusel. Projekti lõppemise ajaks on uuritavate andmed kogutud ning jätkub andmete analüüsi ja publitseerimise etapp. Kogu uuritavate grupi esialgsete andmete analüüsi põhjal võib öelda, et perearstide esmase ravi valikud kõrgvererõhktõve ravimisel ei ole kooskõlas ravijuhendi soovitustega ning korraga kasutatavate farmakoloogiliste ravimite hulk ei sõltu südameveresoonkonna tüsistustesse haigestumise riskitasemest.