"Personaalne uurimistoetus" projekt PUT90
PUT90 (PUT90) "Eesti murrete süntaks (1.01.2013−31.12.2016)", Liina Lindström, Tartu Ülikool, Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, eesti ja üldkeeleteaduse instituut.
PUT90
Eesti murrete süntaks
Estonian Dialect Syntax
1.01.2013
31.12.2016
Teadus- ja arendusprojekt
Personaalne uurimistoetus
Otsinguprojekt
ETIS klassifikaatorAlamvaldkondCERCS klassifikaatorFrascati Manual’i klassifikaatorProtsent
2. Ühiskonnateadused ja kultuur2.6. Filoloogia ja lingvistikaH401 Dialektoloogia6.2. Keeleteadus ja kirjandus100,0
PerioodSumma
01.01.2013−31.12.201353 600,00 EUR
01.01.2014−31.12.201453 600,00 EUR
01.01.2015−31.12.201553 600,00 EUR
01.01.2016−31.12.201653 600,00 EUR
214 400,00 EUR

Projekti „Eesti murrete süntaks“ (EstDiaSyn) alustab eesti lingvistikas uudset uurimissuunda kobardialektoloogiat (aggregate dialectology). Projektis uuritakse eesti murrete morfosüntaktilist varieerumist, mis on varem eesti lingvistikas vähe tähelepanu leidnud. Projekt on korpuspõhine, see põhineb elektroonilisel Eesti Murrete Korpusel www.murre.ut.ee/murdekorpus). Projektis käsitletakse sagedaste süntaktiliste nähtuste geograafilist varieerumist ning kombineeritakse kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimismeetodeid. Vaadeldud nähtusi kobardialektoloogia meetodil ühendades saame tervikpildi eesti murrete jaotusest morfosüntaktilise varieerumise põhjal, mis esialgsete uuemate uurimistulemuste põhjal erineb varasemast foneetilistel ja morfofonoloogilistel andmetel põhinevast murdejaotusest. Projektis pannakse suurt rõhku andmete visualiseerimisele. Tulemusi tutvustatakse rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades ning tervikkäsitlus avaldatakse monograafiana.
„Estonian Dialect Syntax“ (EstDiaSyn) initiates a new research field in Estonian linguistics, namely aggregate dialectology. The project will compile a comprehensive overview of morphosyntactic phenomena in Estonian dialects and their variational patterns by identifying (morpho)syntactic differences between geographic varieties of Estonian. The project is based on the tagged electronic Corpus of Estonian Dialects (www.murre.ut.ee/murdekorpus) and combines quantitative and qualitative research methods, putting special emphasis on data visualization techniques. The new picture of Estonian dialectal variation – achieved through aggregating the data of various morphosyntactic phenomena obtained according to the same principles – may crucially differ from traditional dialect classification based on phonetic and morphophonological features.Research results will be published in international, peer-reviewd journals and in a monograph format.
Projektis "Eesti murrete süntaks" uuriti eesti murretes varieeruvaid süntaktilisi nähtusi, varieerumise olemust ja seda mõjutavaid tegureid. Projekti põhiandmed olid pärit 1960-1970ndatel salvestatud murdeintervjuude põhjal loodud Eesti Murrete Korpusest. Projekti eesmärk oli vaadelda sageli esinevaid, kuid vähem uuritud süntaksinähtusi (nt verbiühendid, kaassõnakonstruktsioonid, modaalkonstruktsioonid, käändekasutus jne). Projekti tulemusena valmis kaks doktoriväitekirja "Kristel Uiboaed, Helen Plado) ning 19 artiklit rahvusvahelise levikuga väljaannetes ja 5 artiklit populaarteaduslikes väljaannetes. Loodi hulgaliselt korpuse analüüsivahendeid, mis on avalikult kättesaadavad repositooriumis https://github.com/kristel-/RuRaKe. Projekt pani rõhku ka andmete visualiseerimisele, sh kaartidel. Murdeandmete visualiseerimiseks loodud vahendid on repositooriumis https://github.com/kristel-/spatial-visualization-with-r. Lisaks parandati ja täiendati oluliselt murdekorpust ja selle veebipõhist otsimootorit wwww.murre.ut.ee/mkweb. Projekti tulemusena selgus, et murrete lauseehituse varieeruvus on suur ning seda on oluliselt mõjutanud lokaalsed pikaajalised keelekontaktid. Lisaks sellele mõjutavad varieerumist keelesisesed nähtused (tähendusnüansid, konstruktsioonisisesed muutused, grammatisatsioon). Peamine hüpotees, et süntaktiliste nähtuste põhjal on eesti keele alal suuremad erinevused pigem ida- ja läänepoolsete murrete vahel kui lõuna-põhjapoolsete murrete vahel(mida võib oletada morfoloogia ja fonoloogia põhjal), leidis kinnitust osaliselt: verbiühendite puhul oli see erinevus ilmsem kui muude nähtuste puhul; olulisemaks osutus vastava konstruktsiooni olemasolu või puudumine kontaktkeeltes. Projekti käigus arendati oluliselt metoodikat, mis sobib sagedaste keelenähtuste uurimiseks, ning kombieeriti kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid lähenemisi. Üksiknähtuste uurimisel võrreldi tulemusi ka tänapäeva eesti keelega.